Noored teadustalendid: õpilasteadustööde riikliku konkursi põhikooli võitjad jagavad oma teekonda ja avastusi
24. aprill 2025

Aprilli alguses Õpilaste Teadusfestivali käigus autasustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate tööde autoreid. Oma tööst ja kogemusest räägivad põhikooli astmerühma esimese preemia võitjad Isadora Rahumeel (Kuressaare Hariduse Kool) ja Neeme Esperk (Nõo Põhikool).
Juba enne autasude kätte andmist võis näha, et Neeme ja Isadora on särasilmsed noored teadlased, selgitades oma töö tagamaid kõigile huvilistele. Teeme nendega lähemalt tutvust, et näha, kuidas jõudsid noored konkursi võiduni ning mida nad tulevikus edasi tahavad teha.
Isadora Rahumeel on Kuressaare Hariduse Kooli 9. klassi õpilane, kelle huvi looduse ja õpingute vastu paneb ta särama, kui ta räägib oma tööst. Vabal ajal meeldib talle ratsutada ja ta tegeleb ka võimlemisega. Isadora kirjutas oma konkursil hinnatud uurimustöö saarmaste leviku kohta Saaremaal. Isadora osales õpilaste teadustööde riiklikul konkursil ka 2024. aastal.
Neeme Esperk lõpetab sel aastal Nõo Põhikooli 9. klassi. Neemele meeldib liikuda looduses, mida on näha ka tema uurimustöös, milles ta uurib niitmissageduse mõju liblikate arvukusele. Lisaks sellele tegeleb ta korvpalliga.
Kuidas satuvad noored teadust tegema?
Noored ammutavad inspiratsiooni end ümbritsevast keskkonnast, olgu selleks siis kool või kodu. Tihtipeale nakatab noori teaduspisikuga just mõni põnev õppeaine või muu aktuaalne südamelähedane teema. Kuigi põhikooli vanuserühma võitjaid seob huvi bioloogia ja looduse vastu, huvitab Isadorat lisaks veel keemia ja matemaatika ning Neemet ajalugu.
Neeme teadis juba ammu, et tema põhikooli uurimustöö tuleb liblikate teemal: „Mu isa on Tartu Ülikoolis entomoloog ning ta on mind võtnud välitöödele kaasa juba ajast, kui ma käisin veel lasteaias. Mul oli 7. klassis vaja õpetajale öelda, mis tema kohta ma loovtöö teen. Teadsin juba siis, et teen midagi liblikate kohta ning siis pakkus mu isa välja, et võiks teha töö teemal ” Niitmissageduse mõju liblikate liigirikkusele ja arvukusele Nõo alevikus”.Olin sellega nõus, sest tänapäeval on see aktuaalne teema, et kui palju peaks niitma ning kuidas see mõjutab erinevate elusolendite arvukust.“
Neeme tööd kiideti selle relevantsuse eest ning selle eest, kuidas ta uurimus aitab leida seost inimtegevuse ja liigirikkuse säilitamise vahel. Lisaks konkursi esimesele preemiale sai Neeme oma töö eest veel Kliimaministeeriumi eripreemia, Kultuuriministeeriumi mitterahalise tunnustuse ja Eesti Maaülikooli eriauhinna, näitamaks seda, kui suure olulisusega on tema tehtud uurimus Eesti kontekstis.
Isadorale polnud sel aastal konkursil osalemine üldse uudne kogemus, ta nimelt osales konkursil ka eelmisel aastal tõestades Saaremaal rohukonnade olemasolu ning tol aastal premeeriti tema teadustööd põhikooli arvestuses teise preemiaga ning Maaülikooli eripreemia. Tema töö korjas üles Keskkonnaagentuur, kes tegeleb edasi rohukonnade jälgimisega Saaremaal. „Kuna see oli väga tore kogemus, soovisin sel aastal veel ühe uurimistöö teha,” lisas Isadora. Teemavalikuni, milleks sai „Inimtegevuse mõju keskkonnale indikaatorliigi harilik saarmas (Lutra lutra) näitel“, aitas Isadoral jõuda juhendaja. Lisaks esimesele preemiale pälvis Isadora sel aastal ka võimaluse Eestit esindada rahvusvahelisel uurimisnädalal International Wildlife Research Week 2025.
Juhendaja aitab noortel unistusteni jõuda
Juhendajal on väga oluline roll noorte teekonnal teaduses. Nii Isadora kui ka Neeme puhul aitasid juhendajad panna paika teema ning olid lõpuni välja oma õpilastele toeks. Mõlema võidutöö autori juhendajaid premeeriti konkursil suurepärase juhendamise eest.
Et inspireerida nii juhendajaid kui ka õpilasi võtma ette sellist teekonda küsisime Neemelt ja Isadoralt, mis omadused peavad olema heal juhendajal. Noored nõustuvad, et hea juhendaja peab olema toeks ja aitama lahendusi välja pakkuda. Neeme lisab: „Ta peaks sind natuke aitama, aga ei tohi sellega liiale minna. Ideaalis peaks ta seda teemat heal tasemel valdama, sest muidu on keeruline, aga mitte võimatu, väga hästi juhendada.“
Mõlemal noorel on ka juba mõtted tulevikuks olemas. Loomulikult kavatsevad nad kõigepealt põhikooli ja gümnaasiumi lõpetada, kuid peale seda näeb Neeme end tulevikus bioloogia- või ajalooõpetajana ning Isadora neurokirurgina.
Õpilaste Teadusfestival tõukelauana
Õpilaste Teadusfestivali eesmärk on anda noortele teadushuvilistele uusi võimalusi enda talenti ka teistele näidata. Kuidas aga kogesid Neeme ja Isadora Õpilaste Teadusfestivali ja õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi?
Nii Isadora kui ka Neeme nentisid, et neile väga meeldis festivalil, kuna nad said tutvuda paljude erinevate õpilaste töödega. Neeme osales sel aastal konkursil, kuna on juba aastaid seda kõrvalt jälginud ning tundis, et tema tehtud töö võiks sinna sobida. Isadorale on aga alati meeldinud erinevaid teemasid uurida ning tulemusi teistele tutvustada, seega sobis ka temale konkursil osalemine.
Üllatuslikuks osutus see, kui toredad ja toetavad olid üritusel nii žürii liikmed kui ka teised õpilased. Neemele meeldis ka festivalialal teiste noorte töödega tutvuda: „Ma soovitan kõigil, kes oma tööga konkursil osalevad kindlasti käia ka ringi ja vaadata teiste töid, kuna ma sain tänu sellele paljudes asjades veel targemaks.”
Võidetud preemiad annavad Neemele ja Isadorale hoogu tulevikus veelgi rohkem särasilmselt teaduse tegemiseks. Lisaks koostööpartnerite ning riiklikele preemiatele jagatakse konkursil ka võimalusi esindada Eestit rahvusvahelistel noortele teadlastele suunatud üritustel või konkursitel, mis omakorda võimaldavad saada rahvusvahelisi kontakte ning hoogu tulevikuks.. Noorte jaoks on väga oluline näha, et nende huvi ja pingutusi tunnustatakse ning neile pakutakse võimalusi laiemale maailmale oma teadustööd tutvustada. Rahvusvahelisele uurimisnädalale International Wildlife Research Week 2025 sõitev Isadora nentis: „Rahvusvahelisest Šveitsi laagrist unistasin juba eelmisel aastal, ehkki teadsin, et seda auhinda antakse peamiselt gümnaasiumiõpilastele.”
Palju õnne veelkord Neemele ja Isadorale esimese preemia võitmise puhul!
Tuult tiibadesse ning unistage suurelt! Vaata videointervjuud nendega siit!
Järgmise aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi ja Õpilaste Teadusfestivali info jaoks hoidke silmad lahti miks.ee leheküljel.
Julge olla uudishimulik!
Artikli kirjutas: Anette Hallik, Eesti Teadusagentuuri praktikant
Sündmused

CADrina 2025
Rakvere tee 4, Kadrina, Lääne-Viru County, Estonia

Esmakordselt Kosmose ja kosmosetehnoloogiapäev noortele
Energia avastuskeskus, Tallinn
Enerhäkaton: energiateemaline häkaton gümnasistidele
Energia avastuskeskus, Tallinn
Barlova teadusõhtul uurime, kuidas kujunevad ja muutuvad meie väärtused
lokaal Barlova (Tähe 29, Tartu)
Tartu Ülikooli inseneripäev tüdrukutele
Tartu Ülikooli Delta õppehoone
Näitused

Ahhaa, valguslinn!
AHHAA Teaduskeskus

Tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?”
Näitus “Solaride ja päikeseenergia. Võimalus teha võimatut!”
Energia avastuskeskus, Tallinn
Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25