Noorte tulevikuoskuste pagasit aitab täita koolide koostöö ettevõtetega

Üle kogu Euroopa peetakse haridussüsteemide nõrkuseks pakutavate teadmiste vähest seost päriseluga. Nii võib noortel puududa piisav info ühiskonna ja tööturu vajadustest, et teha teadlikke otsuseid haridus- ja karjäärivalikute osas. Seetõttu on oluline, et haridusse saaksid panustada ka ettevõtted, et tagada tulevikus vajalik kompetents. Kuidas seda teha ning millest alustada? Just sel teemal otsisime aktiivselt kokkupuutekohti möödunud nädalal Jõhvis toimunud koolide ja ettevõtete koostööseminaril.

“Kui küsida kelleltki, kuidas ta teatud ametikohale jõudis, kõlab vastuseks sageli “See sai alguse siis, kui koolis…”,” iseloomustab moderaator Harald Lepisk kooli tähtsust erialavaliku kujundamisel. Olukorras, kus õpetajaskond vananeb, kerkib üha teravamalt üles küsimus, kas õpetaja suudab tänapäeva noore portfelli lisada piisavalt tuleviku tööriistu. Siin saab abikäe ulatada kooliväline partner, kelleks võib olla nii ettevõte, muuseum, ülikool, kutsehariduskeskus või ettevõtlust arendav organisatsioon. 

“Tihti elavad organisatsioonid oma mullis ehk ei teata hästi, mida teised teevad ega osata näha võimalusi koostööks. Selge on aga see, et õppetöö rikastamiseks peame üksteist toetama,” tõdeb Ettevõtliku Kooli koordinaator Hälis Värimäe. Sel eesmärgil on Ida-Virumaa haridusklaster Hariduskopter toonud ühe laua taha valdkonna esindajad alates lasteaedadest kõrgkoolini, nüüd on plaanis süsteemsemalt kaasata ka kooliväliseid partnereid. Juba on tehtud olulisi samme: oktoobris kohtusid esimest korda 23 haridusjuhti, et saada rohkem aimu kohalike ettevõtete ja üksteise tegemistest. Jaanuaris aga käivitub koostöös Sotsiaalministeeriumiga töövaatluspraktika pilootprojekt.

Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert tõdeb, et koostöö kooliväliste partneritega toimib siis, kui mõlemad osapooled on sõnastanud oma ootused ja eesmärgid. Kuidas saab ettevõtja Ida-Virumaa koolidele paremini toeks olla? Näiteks pakkudes õpialstele uurimisteemasid ja võimalusel kaasjuhendamist, viies läbi külalistunde, töötades koos kooliga välja valikaineid või ühisõppekavasid. ”Oluline, et ettevõtjad räägiksid haridusvaldkonnas rohkem kaasa, sealhulgas sellest, millist tööjõudu neil vaja on. Näiteks miks on konkreetses ettevõttes oluline keeleoskus või inseneeriateadmised,” rõhutab Eiert.

Üheks  suureks võimalikuks koostööpartneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mis on ka ühenduslüli haridusasutuste ja ettevõtjate vahel. Kutsehariduskeskuse PR- ja arendusjuht Karen Sukiasyan räägib, et nende õppetöö on tihedalt seotud tööturu vajadustega: koostööd tehakse nii ettevõtete, kohaliku omavalitsuse kui ministeeriumiga. Partnerid osalevad aktiivselt õppekavaarenduses või pakuvad töökohapõhist õpet, kus õppekava on koostatud ettevõtja vajadustest lähtuvalt: 1/3 õppeajast omandatakse koolis teooria, ülejäänud ajal arendatakse tööl praktilisi oskusi. 

Kuidas koolis õpitu päris elus välja näeb? Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja Kätlin Neimann korraldas koos kolleegidega teemapäeva “Elu(s) matemaatika(s)”, kus noored said oma teadmised proovile panna praktikas ning tutvuda seejuures kohalike asutuste tegemistega.  Aineõpetajate ja ettevõtete koostöös valminud ülesanded tutvustasid matemaatika laialdasi kasutusvõimalus. Näiteks tuli nuputada, kuidas toimub ettevõttes palgaarvestus või koostada Räpina haiglas ravimiretsepte, samuti pidid noored matemaatika abil välja selgitama järgmiste ülesannete asukohad. Projektis lõi kaasa neli Põlvamaa kooli ning segavõistkondades said õpilased omavahel sõbruneda ja koostööoskusi arendada. Tagasiside tehtule oli ääretult positiivne. “Räpina sai tuttavaks, õpilased olid õnnelikud, et koostöös sünnib midagi toredat. Võitis matemaatika,” rõõmustab Neimann.

Võru Kesklinna Kooli õpetaja Triinu Kärbla räägib, et nende kool on seadnud eesmärgiks tuua lapsed mugavustsoonist välja ja näidata, et nende tegevusel on käegakatsutav tulemus. Näiteks peavad 8. klasside õpilased välja mõtlema, kuidas muuta koolielu toredamaks ning tegema  idee teostamiseks ettevõtjatega ise koostööd. Nii on kohaliku rõivatootja Flamelle abiga valminud padjakatted kooli puhkenurka ning koos puidutöötlemise kompetentsikeskuse Tsentriga ehitati kooli trips-traps-trulli mängulaud. Koos Võrumaa ettevõtetega toodi lavale lausa muusikal – kostüümidest lauludeni!

Kiviõli seikluskeskus on juba mitu aastat pakkunud õpilastele hooajalisi töövõimalusi. Seikluskeskuse personalispetsialistil Airis Veskil jätkub noortele ainult kiidusõnu. “Neil pole eelarvamusi, nad on väga avatud kuulama ja arenema,” räägib ta. Kuna noored on ühtlasi seikluskeskuse visiitkaart, peab neil olema selge arusaam neile suunatud ootustest. Koostöö käigus on selgunud, et sellest võidavad mõlemad pooled: staažikamad noored saavad täita vastutusrikkamaid ülesandeid ning nende ideedega püütakse arvestada keskuse arendustöödes.

Olulise inimese tagasiside tähendab noorele palju! Toila valla kultuurispetsialist ja endine õpilasettevõtja Anu-Liis Porman räägib, kuidas tema õpilasfirma Väike Rõõm otsustas ühendust võtta president Kaljulaidiga. “Juhendaja arvas, et teeme nalja, aga president vastas ja saime temaga päriselt kokku! Noore jaoks on see märk, et ta on kuhugi jõudnud,” meenutab Porman ja paneb ettevõtjatele südamele, et nad suhtuksid noortesse tõsiselt. Kui noor ühendust võtab, näitab see, et ettevõtte tegevus läheb talle korda. Vesk lisab, et kontakti otsides tuleb olla järjekindel ja julge, et teha end ettevõttele nähtavaks. Õpilasfirmad annavad suurepärase võimaluse katsetada ka erinevaid rolle ning leida just endale meelepärane tegevus. Lisaks saab protsessi kaasata ettevõtjaid mentorite või juhendajate näol. 

Seega pakub koostöö ettevõtetega koolidele olulist ning tähendusrikast väärtust. Erinevate koostöövormide arendamisel on oluline lähtuda nii vajadusest kui ka kohalikest võimalustest. Mõtteid koostöö arendamisel tekkis kohtumise käigus mitmeid – alates venekeelsete õpetajate tõhusamast toetamisest kuni päästjate elukutse lõimimiseni õppekavasse. Ettevõtetega koostöö arendamisel tasub uurida ja inspiratsiooni ammutada ka olemasolevatest headest näidetest. Ka tasub uurida  miks.ee portaali kogutud tugimaterjale ja nõuandeid: https://miks.ee/koostoovormid

Koostööseminar toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Hariduskopteri, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Noorteameti ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koostöös.

Autor: Kai Kaljumäe