Õpilase uurimistöö tõestas uue konnaliigi esinemise Saaremaal 

otf24_adojaan_auhinnad_36

Kuressaare Hariduse Kooli õpilane Isadora Rahumeel võttis eelmisel aastal endale eesmärgi tõestada, et väga tavaline rohukonn elab siiski ka Saaremaal, kuigi teaduskirjanduses ja internetiallikates väidetakse vastupidist. Oma uurimistöö eest sai Isadora 2024. a. õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooli astmes II preemia ning Eesti Maaülikooli eriauhinna. 

Rohukonn (Rana temporaria) on Eesti ja kogu Euroopa üks tavalisemaid konnaliike. Isadora leidis, et teaduskirjanduse järgi elavad rohukonnad kogu Eesti mandriosas ja ka Hiiumaal, kuid mitte Saaremaal. Ta ei leidnud ka ühtegi muud tõestust rohukonna esinemise kohta tema kodusaarel. Samas mõned looduseuurijad kinnitasid, et on Saaremaal rohukonna ise näinud ning kirjanduseski on sellele segaseid viiteid. Seepärast otsustas Isadora ise välja selgitada, kuidas siis asi on.  

2023. aasta kevadel uuris Isadora 60 veekogu üle kogu Saaremaa, otsides neist rohukonna kudu, kulleseid ja vanaloomi. Selgus, et rohukonnad elasid neist koguni 18-s veekogus. Neid leidus nii looduslikes kui inimtekkelistes, nii madalatest kui sügavatest, suurtes kui ka väikestes veekogudes. Rohukonna ei leidnud ta vaid vooluveekogudest, kuid uurimistöö ühe juhendaja Martin Siltsi sõnul oli ta neid Saaremaal näinud ka mitmes kraavis. Kõik rohukonna poolt asustatud veekogud olid päikesele avatud ja enamik asus ka metsa läheduses. Peamiselt määras Isadora rohukonna leitud kudu järgi, täiskasvanud loomi õnnestus leida vaid kolmest veekogust.  

Koos juhendaja poolt lisatud andmetega selgitas Isadora Saaremaal välja 33 rohukonna elupaika. Ta leidis, et see liik on levinud peamiselt saare keskosas, neid ei leitud Sõrve poolsaarel ja saare idaservas vaadeldud veekogudest. Kuna iga veekogu uurimiseks kulus enamasti vaid pool tundi  ja ta ei jõudnud läbi käia kõiki konnadele sobilikke kohti, siis oletab Isadora, et rohukonn on Saaremaal veel tavalisem kui tema tööst välja tuli. 

Oma uurimistöö käigus kogus Isadora väärtuslikke andmeid ka teiste konnaliikide ja vesilike esinemise kohta Saaremaal. Näiteks toob ta välja, et leidis rohelisi konni (vee- ja tiigikonn), kuid nende esinemist Saaremaal ei ole teaduskirjanduses samuti mainitud. Ta tõstatas oma töös ka looduskaitselisi küsimusi ning andis soovitusi edasisteks uurimissuundadeks. Näiteks soovitab ta oma tähelepanekute põhjal uurida, kuidas mõjutavad kahepaiksete esinemist põllumajanduses kasutatavad ained, maakuivendus ja roomajad. Saaremaa konnade põhjalikumat uurimist peab ta vajalikuks ka seetõttu, et teadlased soovivad saarele taasasustada väga haruldased euroopa naaritsad, kelle oluliseks toiduks on just konnad. 

Isadora töö jäi silma ka Keskkonnaagentuurile ja konnauurijatele. Nemadki olid juba mitu aastat tagasi saanud vihjeid rohukonna võimalikust esinemisest Saaremaal. Käesoleva aasta kevadel läksidki spetsialistid saarele asja uurima. Nende ekspeditsioon kinnitas Isadora töö tulemusi. Spetsialistid tõdesid, et rohukonn on Saaremal kindlalt kanda kinnitanud ja ilmselt muutub seal üha arvukamaks. Sarnaselt Isadoraga ei leitud ka selle uuringu käigus rohukonni Sõrve säärelt ja Saaremaa idaservast. 

Konnauurijad pole vaid üksmeelel, kuidas rohukonnad Saaremaale said. See konnaliik ei ole väidetavalt pikkade vahemaade läbimiseks eriti hea ujuja ja tema kudu on veelindude jalgade küljes rändamiseks liiga raske. Seepärast kahtlustatakse, et mõni inimene on rohukonna tahtlikult Saaremaale asustanud.  

Lõpetuseks selgitab Isadora oma uurimistöös, kui oluline on oma vaatluste talletamine eElurikkuse või teistes loodusvaatluste andmebaasides, et õppe- ja teaduskirjanduse koostajatel oleksid kaasaegsed andmed. Teadlased ei jõua igale poole ja seepärast on väga suure tähtsusega ka nö tavainimeste kogutud andmed. Nüüd tuleb üle vaadata ja parandada rohukonna leviku kohta käiv teave veebiportaalides jm ning arvestada sellega uute loodusraamatute koostamisel ja teaduskirjanduses.  

Loe Isadora töö „Rohukonn (Rana temporaria): bioloogia ja levik Saaremaal“ kokkuvõtet õpilaste teadustööde konkursi kogumikust ning konnauurijate ekspeditsioonist Keskkonnaagentuuri blogist (https://www.keskkonnaagentuur.ee/node/1653). 

Artikli kirjutas Riho Kinks

Õpilaste teadusfestival 2024 autasustamine

Õpilaste teadusfestivali autasustamine 2024

Õpilaste teadusfestival 2024 kutsub osalema!

Õpilaste teadusfestival 2024

Kuidas teha mõjusat posterettekannet?

Kuidas teha mõjusat posterettekannet?