Õpilaste Teadusfestival 2025 – pidu noortele, mis julgustab olema uudishimulik

16. aprill 2025

Selle aasta 8.-9. aprillil jõudis õpilasteni juba üheteistkümnes Õpilaste Teadusfestival. Tartus, AHHAA teaduskeskuses said noored kahe päeva jooksul tutvuda üksteise uurimistöödega, kuulata ettekandeid Eesti tippteadlastelt, kohtuda Eesti teaduse populariseerijatega ning käia ise kätt proovimas erinevates töötubades. 11. Õpilaste Teadusfestival oli igas mõttes rekordiline: üritusel käis 3800 inimest, aga ka õpilaste teadustööde riiklikul konkursil oli rekordarv osalevaid töid, lausa 320.

Mis toimub teadusfestivalil?

Festivali algusaegadest peale on olnud sündmuse keskmeks õpilaste teadustööde riikliku konkursi paremiku väljanäitus posterettekannete kujul. Festivalil olid esitlemiseks lõppvooru pääsenud 99 parimat tööd põhikoolist ja gümnaasiumist. Esindamata polnud ka algkooli teadushimulised õpilased ning festivalil käisid oma uurimust esitlemas 28 erineva töö pisikesed autorid.

Lisaks teadustööde uurimisele, pakkus festival veel palju muudki põnevat teadushuvilistele noortele. Mõlemal festivalipäeval sai näha Psühhobussi teadusetendusi meelte töötamise, kummituste kuulmise ja teaduse arusaamise mõjutamisest. Ettekandeid leidus igale huvilisele. Ajuteadlane Jaan Aru rääkis, miks võiks hakata tegelema teadusega, seevastu haridusteadlane Grete Arro andis nõu, kuidas õppida nii, et asjad paremini meelde jääks. Bioloogiahuvilistele rääkis bioloog Urmas Tartes looduse ebatäiuslikkusest ning selle olulisusest elus. Oma kogemustest kosmoseuuringute tippasutustest Euroopas rääkis kosmoseteadlane Mari-Liis Aru. Toiduteadlase Kristel Vene juhatatud töötoas sai panna proovile oma lõhna- ja maitsemeeled ning teada saada, miks on šokolaad nii vastupandamatu.

Põnevate loengute vahele sai ka ise käed käiku lasta erinevates töötubades: uurida sai vetikaid, komposti ja maavarasid, aga ka kätt proovida arheoloogias, linnainfrastruktuuri planeerimises ning nahatöös.

Etteastete ja töötubade vahel sai festivali esimesel päeval tutvuda messialal erinevate teadust populariseerivate asutustega, kes tutvustasid oma tööd, praktikavõimalusi, tulekul üritusi, õppimisvõimalusi ning palju muud. Näiteks sai näha, kuidas robot mängib osavalt korvpalli või kuidas vaadelda linde. Festivali esimese päeva lõpetas meeleolukas parklapidu, kus astus üles räppar säm.

Teravaid elamusi teadmiste vahele pakkusid erinevad teadusteatrid: AHHAA põlemise keemia teadusteater, õpilasteadusteatrid Viljandi Gümnaasiumist, Viljandi Paalalinna Koolist, Elva Gümnaasiumist ja Tartu Mart Reiniku Koolist. “Rakett Juuniori” võitnud nutikad noored osalesid vestluspaneelis ning rääkisid publikule oma kogemustest.

Parimate teadustööde premeerimine

Festivali jooksul käisid väljapanekul olnud õpilaste teadustöid hindamas õpilaste teadustööde riikliku konkursi komisjon ja eripreemiate väljapanijad. Põhikooli ja gümnaasiumi vanusegrupis esitati sel aastal 96 tööd rohkem kui eelmisel aastal, kokku 94-st erinevast koolist 320 tööd. Neist 49% olid loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, ning ülejäänud 51% moodustasid humanitaarvaldkonna tööd ning praktilised tööd. Festivalile pääsesid oma töid esitlema 99 parima töö autorid.

Konkursi auhinnafond oli 18 400 eurot, lisaks saadeti silmapaistvamad noored esindama Eestit rahvusvahelistele teadusüritustele nagu Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss, ülemaailmne teaduskonkurss Regeneron ISEF Ameerika Ühendriikides, Luxemburgi EXPO ning International Wildlife Research Week ja Swiss Talent Forum Šveitsis. Nii põhikooli kui gümnaasiumi vanuserühmas antakse välja 2 esimest, 2 teist ja 2 kolmanda koha preemiat.

Sel aastal võitsid esimese preemia põhikooli astmerühmas Neeme Esperk Nõo Põhikoolist oma tööga, kus uuris niitmistiheduse mõju liblikate liigirikkusele ja Isadora Rahumeel Kuressaare Hariduse Koolist, kes uuris inimtegevuse mõju saarmastele. Gümnaasiumi astmerühmas läksid esikoha preemiad Mia Marleen Rahele Tallinna Reaalkoolist, kelle töö uuris viiruste nakatumisvõimet, ning Mari Mauerile Tallinna Saksa Gümnaasiumist tööga maaparanduse mõjust märgaladele.

Loomulikult oli suurepäraseid töid palju rohkem ning paljud neist said ära märgitud eripreemiatega, mille olid välja pannud 24 asutust üle Eesti, et tunnustada silmapaistvaid noori teadlasi. Tutvu eripreemiaid välja andnud asutustega artikli lõpus.

Algkoolide uurimistööde konkursile esitati 86 tööd 36-st erinevast koolist, millest valiti välja 28 parimat, keda ka kõiki premeeriti.

Festivali ajaloost

Kuigi Õpilaste Teadusfestival toimus seekord 11. korda, siis festivali tuumikuks olev õpilaste teadustööde riiklik konkurss leiab aset juba 2002. aastast alates. Konkurss loodi eesmärgiga luua riiklik võistlus, kust valitakse välja need noored, kes saadetakse Eestit esindama rahvusvahelistele noortele teadusentusiastidele suunatud üritustele. Esimesele konkursile laekus 25 tööd, mis on vähem kui 10% sellest, kui palju töid tänavusel konkursil näha sai. Konkursilt on saanud tuule tiibadesse paljud noored teadlased nagu näiteks Rakett69 saatejuht ja füüsik Aigar Vaigu, kes pälvis äramärkimise konkursil aastal 2003 ning käis oma tööga ka Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.

Mõni aasta peale konkursi algust hakati korraldama õpilaste teaduskonverentse, kus konkursil osalenud noored said ise oma uurimistöid esitleda. Aastaks 2013 oli see ürituse formaat ennast ammendanud ning Eesti teaduse populariseerijad, eesotsas festivali asutaja Terje Tuisuga pidasid plaani, mis laadi üritus on puudu Eesti noorte teadusmaastikult. Nii ammutati inspiratsiooni Iirimaalt, kus toimub nende Õpilaste Teadusfestival kombinatsioonis konkursi, messiala ja meeleolukate etteastetega praeguseks juba üle 60 aasta. Üle kümnendi tagasi tundus paslik sellelaadne festival ka Eestisse tuua. 2014. aastal toimus esimene Õpilaste Teadusfestival Eestis ning aegade jooksul on see kogunud üha enam populaarsust.

Festival on suunitletud noortele, et julgustada neid olema uudishimulik ja küsida küsimusi maailmas toimuva kohta. Nagu Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin tänavuse festivali auhinnagala kõnes tsiteeris Hiina vanasõna “See, kes küsib, on rumal viis minutit ja see, kes ei küsi, on rumal kogu ülejäänud aja,” kiites konkursist osavõtnuid ning innustades noori julgelt küsima ja uurima maailma.

Eripreemiad õpilaste teadustööde konkursile panid välja: Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseressursside Amet, Eesti Teaduste Akadeemia, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli teaduskool, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, METROSERT, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Swedbank, Eesti Energia, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Geoloog, Noorte Vabamu – NoVa, AHHAA Teaduskeskus ja Liturgilise Muusika Ühing Scandicus.

Julge olla uudishimulik ning näeme juba järgmisel aastal Õpilaste Teadusfestivalil!

Tutvu festivali galeriiga: https://photos.app.goo.gl/z2y8uaNPNqc65pM9A

Tutvu õpilaste teadustööde riikliku konkurssi auhinnasaajatega: https://photos.app.goo.gl/k1WGvNvgutLfsRzq6

Tutvu algkoolide uurimistööde konkursi auhinnasaajatega: https://photos.app.goo.gl/SRxpSnAzyLQoXnf89

Vaata posterettekandeid: https://photos.app.goo.gl/8mrRvwG8Bboebiez6

Fotograaf: Sven Zacek

Artikli kirjutas: Anette Hallik, Eesti Teadusagentuuri praktikant