Õpilaste uurimistööde tase näitab suurt sisulist huvi

Tekst: Madli Leikop

12.-13. aprillil Tartus toimunud Õpilaste Teadusfestivalil oli väljas 100 stendiettekannet, mis valiti 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Kaks festivalipäeva olid 100 noore teadlase jaoks väga töised, sest vastata tuli külastajate küsimustele, selgitada uurimismeetodeid, teha näitlikke katseid. Kõige rohkem küsimusi esitasid kindlasti riikliku žürii liikmed, kes selgitasid lõpuks välja konkursi võitjad. 

Tugev keskmine tase ja säravad tipud

MTÜ Teaduskera tegevjuht Ülle Kikas on aastaid olnud üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi žürii liige. „Esmane mulje on rõõmustav, jälle oli võimalus kohtuda säravate, tarkade ja töökate noortega,“ sõnas ta. „Tööde keskmine tase on tänavu väga kõrge. Tipud, kes on saanud tuge uurimis- või teaduslaboritest, on ikka väga heal tasemel. Noored mõtlevad ja uurivad üha rohkem nii, et nad ei tee seda formaalselt, vaid on aru saanud keerulisest protsessidest, olgu kuskil geeni tasandil või looduses. Teeb rõõmu, et oli palju häid rohelise bioloogia töid. Sellega ongi lihtne ja loomulik alustada, kui sul on loodushuvi – looduses on alati midagi avastada.“

Gümnaasiumiastme parimad Karl Hendrik Tamkivi ja Martti Vanker

Gümnaasiumiastme I preemia (kumbki 1100 eurot) pälvisid Karl Hendrik Tamkivi (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valiku sõltuvus ümbritsevast maastikukompleksist Lääne-Saaremaal“ eest (juhendajad Rauno Kalda, TÜ ja Oliver Kalda, TTÜ) ja Martti Vanker (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Lentiviirus-laadsete partiklite elutsükli inhibeerimine galeeniliste vedelpreparaatide abil“ eest (juhendajad Eva Žusinaite, TÜ ja Saima Kaarna, HTG). 

Karl Hendrik Tamkivi alustas nahkhiirte uurimist juba põhikoolis ja tema huvi on aina süvenenud. Käsitiivalised, kelle sekka ka nahkhiired kuuluvad, on üle maailma toimivate ökosüsteemide alustalaks ja väga olulised selleks, et säiliks liigirikas elupaik. Samas on inimese poolt muudetud maastikud, elupaikade hävitamine ja mürkkemikaalide aina laialdasem levik viinud nahkhiirte populatsioonid teadaolevalt ajaloo madalaimale tasemele. Kuna nahkhiirte liigid on mitmekesised ja me teadmised nende ökoloogiliste eelistuste osas on puudulikud, ongi olnud oluline neid uurida.

Karl Hendrik kaardistas välitööde käigus Lääne-Saaremaal, Vilsandil ja Abrukal kokku 21 nahkhiirte kolooniahoonet, millest 16 olid aktiivses kasutuses, 87,5% kolooniahoonetest asustas põhjanahkhiir. Maastikuanalüüsi tulemusena tõestas ta, et põhjanahkhiirte kolooniahoone valikul on oluline puistu serva pikkus ning inimtekkeliste alade ja hoonete maastikukatvus hoone ümbruses. Seega selleks, et nahkhiirtel oleks hea oma elukohas elada, tuleks tehismaastikke kavandades jälgida maastikukoosluse tasakaalu ja hoonestustihedust, samuti säilitada liigendatud puistukoosluseid või istutada uusi.

Martti Vanker sõnas oma töö iseloomustamiseks: „See on bioloogiavaldkonna töö, mis ühendab valge ehk labori-bioloogia ja rohelise bioloogia ehk botaanika. Konkreetse teema käis välja ülikooli-poolne juhendaja Eva Žusinaite. Mulle see teema väga meeldis.“

Keerulise nimega tööd ei ole kerge lihtsa iseloomustusega kirja pannagi. HIV-viiruse (immuunpuudulikkuse viirus – Human Immunodeficiency Virus) kandjateks hinnati 2015. aastal 36,7 miljonit inimest. HIV-1 nakkuse tulemusena kujuneb inimesel lõpuks AIDS. HIV-1 ei ole organismist täielikult kõrvaldatav, viirust saab aga efektiivselt kontrolli all hoida HAART (Highly Active AntiRetroviral Therapy) abiga. Uusi antiretroviraale on vaja välja töötada mitmel põhjusel. Esiteks kujuneb HIV-1 viirusel aegamööda välja resistentsus teatud raviainete vastu. Teiseks on mitmetel antiretroviraalidel ebameeldivad/ohtlikud kõrvaltoimed. Kolmandaks ei ole HAART ravi kõrge hinna tõttu arengumaades kättesaadav. Looduslikud ühendid saaksid pakkuda lahendust nendele probleemidele.

Martti uuriski valitud taimsete preparaatide võimalikku antiretroviraalset mõju lentiviirus-laadsetel partiklitel (VLP), mis kujutavad endast ohutut HIV-1 põhjal valmistatud in vitro katsemudelit.

Nii Karl Hendrik Tamkivi kui Martti Vanker kasutasid oma uurimistöö läbiviimisel Eesti Teadusagentuuri poolt pakutavat noore uurija stipendiumi, mis aitab õpilasel leida juhendaja teadusasutusest ning kasutada vajadusel vastavaid laboreid jm vahendeid.

Põhikooli parimad Eliis Grigor ja Emil Kotta

Põhikooliastmes pälvisid I preemia (kumbki 850 eurot) Eliis Grigor (Ülenurme Gümnaasium) töö „Teibitud suu“ eest (juhendaja õpetaja Piret Rannast) ja Emil Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) töö „Ümarmudila invasioon Läänemeres“ eest (juhendajad Jonne Kotta, TÜ ja õpetaja Marta Uustamm).  

Eliis Grigori loominguline uurimistöö põhineb tema enda isiklikul kogemusel – ta kirjutas loovtööna ilukirjandusliku raamatu haigusest Anorexia Nervosa, kuna autoril oli see äsja diagnoositud. Otsides internetist eestikeelset informatsiooni, ei olnud võimalik leida midagi sellist, mida tal oli antud momendil vaja, et saada tuge ja teadmist oma haiguse kohta. Töö autor tundis end sel eluhetkel lootusetult ja abitult.

Miks just raamat? Sest Eliis on humanitaarsete huvidega ja päevikulaadne ilukirjanduslik teos tundus õige valik. Eesmärk oli valmis saada oma esimene raamat. Tänu sellele sai arendada kirjutamis- ja õigekeelsusoskust ning uurida anoreksiaga seotud meditsiinilisi valdkondi ja termineid. 

„Mõtlesin, et panen kõik kirja, mis minuga kahe kuu jooksul toimus. Tahan seda raamatut levitada noorte seas, teadusfestival on ideaalne koht, kus oma tööd tutvustada. Kui sul on lähedane või tuttav, kes põeb söömishäiret, või kui oled ise sellega kimpus, saad natukenegi abi. Olen tohutult nautinud seda kahte päeva festivalil, olen saanud nii palju suhelda,“ rääkis Eliis Grigori. Seda, et teema tõepoolest noori kõnetab, näitas, et tema stendi ees oli pidevalt rahvast küsimas ja uurimas. 

Emil Kotta uurimistöö tulemuse võiks kokku võtta ka üleskutsena: ümarmudil meile toidulaulae! Nimelt uuris Emil võõrliigi – ümarmudila – käitumist, toitumismustreid ja liigi ohtlikkust Läänemere ökosüsteemile. Ta soovis teada saada, et kas on olemas mingeid võimalusi liigi edasise leviku peatamiseks meie meres. „Vanemad on mõlemad bioloogid ja ümarmudil on aktuaalne teema. Kui uurimist alustasin, oli see võõrliik veel uus, praegu on teema aktuaalsem kui kunagi varem,“ põhjendas Emil Kotta uurimistöö teemavalikut. „Ümarmudil on väga agressiivne liik, ta on juba suutnud Läänemere keskkonda muuta.“ 

„Ümarmudil on väga agressiivne liik, ta on juba suutnud Läänemere keskkonda muuta.“

Oma töös jõudis ta järeldusele, et liigi piiramiseks sobib enim intensiivne püük, kuna ümarmudil on väga hea toidukala. Kui ümarmudila arvukus hoitakse madalamal tasemel, suudab juba loodus ise rannikumere ökosüsteemi tasakaalus hoida.Uurimismeetodid olid aeganõudvad: kalurite võrkudesse jääb ümarmudilat palju kinni, sel teel sai kokku 1604 kala, kellel lõigati kõhud lõhki ja vaadati, mida nad söövad.  Lisaks toimusid välitööd, et vaadelda, kuidas liik käitub looduslikus elukeskkonnas. „Võttis aega terve suve, aga asi oli seda väärt. Teadusest paneb huvituma see, et mitu generatsiooni on perekonnas teadlasi ja tahtsin ka oma jälje maha jätta,“ sõnas Emil.

Veel žürii arvamust

Murekohana tõi žüriisse kuulunud Ülle Kikas välja, et esialgu jäi mulje, et LTT-valdkonna uurimistöid on tänavu vähevõitu. Reaalainete osas ongi pilt murelik, tugevaid-tõsiseid matemaatika ja füüsika uurimistöid oli väga vähe. „Reaalvaldkonnas on probleem kindlasti juhendajate leidmisega, ja elulist uurimisteemat on seal ka raskem leida,“ arvas Ülle Kikas.

Samuti aastaid õpilaste teadustööde konkursi žürii liige olnud, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, bioloog Üllar Rammul sõnas noorte täid kommenteerides: „Oma eriala tõttu vaatasin mina rohkem botaanika ja zooloogiaga seotud töid. Rohelise bioloogiaga (loomade/taimede vaatlused looduses, sellega seotud uurimused – toimetaja märkus) seotud töid oli konkursil üksjagu, eriti just Saaremaalt.

Minu enda ahhaa-elamus on seotud tegelikult ühe 1. klassi poisi tindikute stendiga, vaat see on teaduse tulevik! Aga konkursitöödest – toon kindlasti välja gümnaasiumiastmes esikoha saanud Martti Vankri uurimistöö. Muljetavaldav oli ka põhikooliastmes esikoha saanud Eliis Grigori töö anoreksiast. Samamoodi need tööd, mis uurisid ümarmudilaid ja nahkhiiri. Õpilased teevad üllatavalt mitmekesiseid asju.

Siin žüriis olles saan ise kõvasti targemaks, ütlen ausalt!

Siin žüriis olles saan ise kõvasti targemaks, ütlen ausalt! Meeldiv oli rääkida tarkade, intelligentsete noorte inimestega,“ sõnas Üllar Rammul. 

Tänavusel õpilaste teadustööde konkursil anti välja 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Eripreemiad andsid üle enam kui 30 organisatsiooni, kes peavad oluliseks teadust ja selle populariseerimist. Kõikide võitjate nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Artikkel aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele. Pakti koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi. Vaata lähemalt siit.