Õpilasuurija abiga tõestati rohukonna esinemine Saaremaal

08. november 2024

Eesti loomastik on üldiselt hästi kirjeldatud ja uuritud ning teated loomaliikide uute esinemiste kohta Eesti eri paigus on seega haruldased. Kahepaikseid on Eestis 11 liiki, kellest Mandri-Eestis üks levinumaid on rohukonn ja kelle konnakontserte varakevadel mitmel pool kuulda saab. Ometi ei olnud 2024. aasta alguseni ametlikku kinnitust, et rohukonn oleks levinud ka Eesti suurimal saarel – Saaremaal. Kuressaare Hariduse Kooli põhikooliõpilane Isadora Rahumeel aitas oma uurimistööga kaasa tõendite kogumisele, mis näitasid, et rohukonn Saaremaal tõesti esineb ja on seal ka laialt levinud.

Eesti pruunid konnad

Meie veekogudes ja märgaladel võib kohata kahte liiki pruunika seljaga hüppavaid konni, kes tunduvad esmapilgul omavahel üsna sarnased. Niiskuslembene rohukonn on ümara ninamiku, marmorjalt kirju kõhualuse, pikemate jalgade, aga väiksema tagajala pöiaköbrukese, ja teravama kõlaga kurinataolise krooksumisega kahepaikne. Teda võib kohata suviti ka veekogudest kaugemal. Rabakonn on teravama koonu ning keskosas ühtlaselt valkja kõhualusega pruun konn, kelle häälitsused sarnanevad mulksumisele. Rohukonn koeb aprillis sobivatesse kudemisveekogudesse tuhandeid 2–3 mm suuruseid mune sisaldavaid kudupalle, mis liitumisel võivad moodustuda lausa veekogu pinda katva kihi. Rabakonna kudupallid on rohukonna omadest korrapärasemad, ümarama kujuga ja tunduvalt väiksemad (läbimõõt 10–15 cm), ning ka munad on veidi väiksemad. Juuli kuuks on noored konnad munadest koorunud ja läbinud vastsestaadiumi ning valmis kuival maal uusi elupaiku avastama. Konnad moodustavad tähtsa osa toiduahelas, hävitades kahjurputukaid ja olles samal ajal toiduks suurematele loomadele, nagu siilidele, röövlindudele, kährikutele ja kärplastele (mäger, saarmas, kärp, naaritsad, tuhkur).

Konnad ohus

Kahepaiksed on kõige kiirema liikide väljasuremisega selgroogsete klass. Ligi 40% teadaolevatest liikidest maailmas on ohustatud. Keskkonnatingimuste suhtes tundlikke kahepaikseid ohustab üleüldine sobivate elupaikade kadumine näiteks kuivendamise ja maastiku ümberkorraldamise teel. Nad vajavad oma keeruka elutsükli läbimiseks palju erinevaid elupaigakomponente. Näiteks rohukonn vajab sobiva temperatuuriga päikesepaistele avatud madalamaid veekogusid, mis enne moonde lõppu ära ei kuivaks. Konnad koevad enamasti samas kohas, kus nad on sündinud. Kui tavapärane kudekoht kuivab veerežiimi ja kliimamuutuse tõttu, siis muutub see konnadele kuivematel aastatel ökoloogiliseks lõksuks, kus ei ole võimalik tervet elutsüklit läbi teha ja kudu või kullesed hukkuvad. Kuigi Eestis on looduslikke elupaiku palju, siis on viimase sajandi jooksul vähenenud paljude kahepaiksetele sobivate elupaikade hulk. Viimastel aastatel on tehtud siiski riiklikke jõupingutusi kahepaiksete elupaikade taastamiseks. Lisaks võivad konnad massiliselt hukkuda ka teedel autorataste all, kui toimuvad ulatuslikumad ränded kudemis- või talvituspaikadesse vastavalt kevadel või sügisel. Selle vältimiseks on korraldatud kampaaniaid ja paigaldatud märgistusi, et konnad eluga üle teede pääseksid. Vastavalt Looduskaitseseadusele on kõik kahepaiksed Eestis kaitse all ja rohukonn kuulub III ehk kõige leebemasse kaitsekategooriasse.

Rohukonn on jõudnud Saaremaale

Saaremaale on hakatud taasasustama Euroopa naaritsat ning sellega seoses on vaja teada sealse toidubaasi koostist. Kahepaiksed nagu rohu- ja rabakonn on naaritsale väga olulised toiduobjektid. Veel 2023. aasta kevade andmete põhjal võis väita, et rohukonna Saaremaal kas ei eksisteeri või on see liik väga haruldane. Isadora Rahumeel Kuressaare Hariduse Koolist otsustas asjatundlike juhendajate abiga kontrollida, kas ja kus rohukonna Saaremaal leidub, et kinnitada rohukonna esinemine Saaremaal. Vihjeid rohukonna võimalikust esinemisest Saaremaal oli ka varasemast ajast erinevatest seiretest, kuid süstemaatiliselt ei olnud kindlaid tõendeid kogutud. Autor uuris koos abilistega kokku 60 erineva suuruse ja asukohaga veekogu Saaremaal ja vormistas tulemused detailsete vaatlusprotokollidena. Rohukonni ja kudupalle otsiti nii kaevatud tiikide kui ka looduslike märgalade äärtest. Töö tulemusel tõestati rohukonna esinemine 33-s veekogus ja autor koostas rohukonna levikukaardi Saaremaal. Kuigi tundub, et rohukonn tunneb end Saaremaal hästi, siis võivad nii kevadise suurvee tavalisest varasem esinemine kui ka kevadised kuivaperioodid oluliselt mõjutada rohukonna arvukust. Töö tulemused näitavad selgesti, et rohukonnade ja ka teiste kahepaiksete kudemiseks on olulised ka tehislikud veekogud, mis sobiva asukoha ja sügavuse korral on igati arvestatav alternatiivne kudemispaik looduslikele märgaladele. Seega elupaikade taastamine aitab oluliselt kaasa kahepaiksete elutingimuste parandamisele ja arvukuse tõstmisele.

Isadora Rahumeele uurimus „Rohukonn (Rana temporaria): bioloogia ja levik Saaremaal“ pälvis 2024. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastme II preemia ja Eesti Maaülikooli eriauhinna. Tööd juhendasid õpetaja Inge Vahter (Kuressaare Hariduse Kool) ja Martin Silts (SA Lutreola). Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris, Akadeemiake 46 (2024) 11.

Keskkonnaagentuuri pressiteade rohukonna leviku kinnitamisest Saaremaal: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1653

Uudisloo koostas Triinu Visnapuu (Tartu Ülikool; SA Akadeemiake)

Loe teisi õpilaste teadustööde konkursi artikleid Akadeemiakese erinumbrist.