President tunnustas 2025. aasta Eesti parimaid õpilasleiutajaid

28. november 2025

Täna Tallinnas Energia avastuskeskuses toimunud galal tunnustas Eesti Vabariigi president Alar Karis õpilasleiutajate riikliku konkursi laureaate ning samuti anti üle konkursi koostööpartnerite eripreemiad silmapaistvate leiutiste autoritele. 

Riikliku tunnustuse pälvis 41 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu tulemusena valmis kokku 32 leidlikku leiutist, mis pakuvad nutikaid lahendusi meid igapäevaelus ümbritsevatele probleemidele. Tunnustuse osaliseks said ka esimese ning teise preemia saanud tööde juhendajad – kokku pälvisid riikliku tunnustuse 13 töö juhendajad. 

Eesti Teadusagentuuri korraldatav õpilasleiutajate riiklik konkurss innustab noori julgelt katsetama ning pakkuma välja uusi lahendusi probleemidele, mida nad enda ümber märkavad. Samuti oodatakse noori ümber disainima juba kasutusel olevaid leiutisi.

„Mina ei ole leiutaja olnud, aga ma olen olnud avastaja. Need on kaks erinevat maailma, aga need saavad kokku ühes ja samas kohas – selleks, et olla leiutaja või avastaja, peab oma peaga mõtlema! Teil on see miski, mis sunnib teid mõtlema, miks asjad ei ole nii, nagu nad võiksid olla – tunduvalt lihtsamad. Meie, täiskasvanud, tihti enam neid küsimusi ei esita, aga teie esitate ja see ongi teie eelis täiskasvanute ees. Soovin teile oma peaga mõtlemist, uusi leiutisi ja palju õnne kõigile, kes täna said kätte auhinna,“ sõnas president Alar Karis.

Konkursi hindamiskomisjoni esimees Tanel Liira tõi esile, et tänavusel konkursil oli noorte seas rohkelt töid keskkonna teemadel. „Selle aasta tööde keskseks märksõnaks oli loodushoid — tegevused ja lahendused, mis aitavad ennetada kliimamuutusi ning vähendada loodusele tehtavat kahju. Lapsed saatsid rohkelt töid ka igiliikuritest ja teistest masinatest, mis justkui suudaksid energiat luua ilma vaevata ja kuluta – kahjuks sellised masinad tööle ei hakka. Samuti paelusid neid loomad ja nende turvalisus: märgati, kui sageli hukkuvad ka väikeloomad autode all ning pakuti välja nutikaid viise, kuidas autojuht võiks teed ületavat looma märgata või kuidas loomad saaksid turvaliselt üle tee. Hindamiskomisjoni tähelepanu pälvisid eriti need lahendused, mille lapsed olid ise valmis ehitanud — lihtsad, teostatavad ideed, mis aitavad materjale taaskasutada ja päriselt maailma paremaks muuta.“  

Riiklike preemiate esimesed preemiad pälvisid:  

6–7-aastaste laste ja I kooliastme kategooria (1.–3. klass) 

Esimese preemia pälvis Lukas Aviste Tartu Karlova Kooli 2. klassist tööga „„Swimmingkid” käepael“, mis on nutikäepael pakkumaks GPS-jälgimist, eluliste näitajate mõõtmist, suhtlemisvõimalust, häireheli ja päikesepaneeliga laadimist. Uudsust lisab kaamera, mis võimaldab vanemal näha lapse asukohta ja seda ka suumida.
Lisaks sai esimese preemia ka Mathias Krister Koch Gustav Adolfi Gümnaasiumi 3. klassist tööga „Helkurkaamera“. Leiutis tuvastab ja näitab jalakäijale, kui nähtav ta on autojuhile.

II kooliastme kategooria (4.–6. klass) 

Esimese koha preemia sai Karmen Roht Viljandi Jakobsoni Kooli 6. klassist tööga „Naglitallad“, mis on mõeldud kergejõustiku harrastajale või professionaalsele sportlasele, kelle jaoks on jalanõude vahetamine tülikas.

III kooliastme kategooria (7.–9. klass) 

Esimese preemia pälvis Saara Margaret Kaju Gustav Adolfi Gümnaasiumi 8. klassist tööga „NutiJoon“, mis aitab võrkpalli mängimisel tuvastada palli puutepunkti põrandaga ja aru saada, kas löödud pall maandus väljaku sisse või välja.
Samuti sai esimese preemia ka Anni Triin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassist tööga „VIHMIK“, mis on kilekaaned, mille abil saab kaitsta laulupeoliste noote või laulusõnu vihma eest.

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategooria 

Peapreemia pälvisid Ralf Saarmets Tallinna Reaalkooli 11. klassist, Gregor Siimon ja Robin Merisalu Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi 12. klassist tööga „Autonoomne tehisintellektipõhine seireseade süvamerekorallide taastamise protsessi monitoorimiseks“.  Tegemist on autonoomse süvamere seireplatvormiga, mis kogub, töötleb ja edastab keskkonnaandmeid reaalajas ilma inimsekkumiseta, kasutades selleks tehisintellekti abi.

Parima kooli preemia pälvis tänavu Tallinna Reaalkool, mis on läbi aastate näidanud konkursil üles järjepidevust ja kõrget taset. Reaalkooli õpilased on konkursil silma paistnud auhinnaliste kohtadega ning kool on hoidnud ühtlaselt head taset nii konkursile saadetud tööde arvu kui ka nende hea kvaliteedi poolest. Rohkelt esitatud töid ning nende kõrge keskmise hinnang näitab kooli tugevat osalemiskultuuri ja on tunnistus noorte professionaalsest juhendamisest.

Lisaks tunnustasid noori leiutajaid ja nende lennukaid ideid eripreemiatega 17 asutust: Kliimaministeerium, Kuninglik Taani Saatkond, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Transpordiamet, TalTech Tehnoloogiakool, Energia avastuskeskus, PROTO avastustehas, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Merkuur OÜ, Lottemaa Teemapark, ERR Lasteekraan, Eesti Inseneride Liit, AHHAA teaduskeskus koos Tartu Ülikooliga ning Robokaru robootikakool. Kokku jagasid konkursi koostööpartnerid välja 42 tunnustust.

Sel aastal esitati konkursile 417 tööd 526 autorilt 88 erinevast koolist, lasteaiast ning huvikoolist üle Eesti. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke, konkursi vilistlasi jt. 

Tänavu oli noorte leiutajate seas poiste ja tüdrukute osakaal võrdne – kõigist noortest leiutajatest olid 262 tüdrukud ja 264 poisid.

Konkursile esitatud töid oli kõigist maakondadest üle Eesti ning lisaks saabus töid ka Brüsseli IV Euroopa Koolist.

Tänavustest töödest joonistus välja, et noortele lähevad korda sotsiaalsed probleemid ning vaimne tervis, liiklusohutus ning efektiivsus ja keskkonnateemad. Nii esitati Transpordiameti väljapakutud alateema „Ohutu ja nutikas liiklemine nii teel, õhus kui ka merel“ kategoorias tervelt 115 tööd. Tartu Ülikooli ja AHHAA teaduskeskuse eripreemia „Loomade ligipääsud“ eest võistles omavahel 70 tööd. Lisaks andis Robokaru Robootikakool välja eripreemia First Lego League Challenge võistlusel osalenud projekti(de)le.

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on arendada noortes loovust ja innovaatilist mõtlemist, suunata neid märkama enda ümber probleeme ja otsima neile uudseid lahendusi, tunnustada silmapaistvaid noori, nende juhendajaid ning koole.

Konkurssi on korraldatud alates 2008. aastast. Kokku on selle aja jooksul konkursile saadetud ligi 10000 leiutise ideed. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto autor: Mailis Vahenurm.

Siit leiab fotosid riiklike preemiate üleandmisest. Fotode autor: Raigo Pajula/VPK

Kõikide preemiasaajatega saab tutvuda ETAGi kodulehel.