Tallinna Raua asumi elanikud sooviksid näha rohelisemat linnaruumi

03. november 2026

Tänavaruumi läbimõeldud kujundusel ja haljastusel on linnakeskkonnale ja seal elavatele inimestele laiaulatuslik positiivne mõju. Äsja ilmunud õpilasuurimusest selgub, et vaid väike osa Tallinna kesklinna Kadrioru piirkonna Raua asumi elanikke tajub linnaruumi rohelise ja bioloogiliselt mitmekesisena. Uuringust joonistub välja Raua asumi üldkasutatavate tänavaalade taimede liigilise mitmekesisuse suur varieeruvus, ning elanikkonna ebaühtlase linnaruumi kujunduse tajumine.

Üle poole Eesti rahvastikust elab linnades ja sealjuures linnastumise protsess jätkub. Elanikkond soovib mitmekesist, aga ka korrastatud keskkonda, mis toetab nii töö- kui puhkeaja tegevusi. Seega on linnakeskkonna bioloogiline mitmekesisus aktuaalne teema, sest üha tihenev linnaruum peab samuti osalema bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja tagama keskkonnahüved. Samas vähendavad tiheasustus ja ehitustegevus erinevatele liikidele sobilike elupaikade pindala ja suurendavad olemasolevate liigirikaste alade killustatust. Uuringud on näidanud, et linnaruumi elurikkus mõjutab ka inimeste elukvaliteeti ja tervisenäitajaid. Seega on tänapäevase linnaplaneerimise osaks elupaikade säilitamine ja linnaloodusesse erinevate komponentide lisamine, et toetada inimese vaimset ja füüsilist heaolu ning vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu.

Üks tänav, väga erinevad rohelised alad

Tallinna Reaalkooli õpilane Elea Adele Helena Vihalem kaardistas Tallinna kesklinna Raua asumi tänavaruumis suvisel vaatlusperioodil esinenud taimeliike ning analüüsis sealsete rohealade haljastust. Taimi määrati ja loendati mururibadel, elanike või kohaliku omavalitsuse poolt tänavatele rajatud istutusaladel, lillekastides, aga ka teekattes asuvates pragudes ja aukudes ning seinaäärtes, seega ka kasvukohtades, mis jäävad sarnastes uuringutes tihtilugu tähelepanuta.

Taimevaatlus linnatänavatel näitas, et taimede liigiline mitmekesisus on üldkasutatavatel tänavaaladel pigem piiratud, kuid erinevused kinnistute vahel võivad olla väga suured. Kõige liigirikkamalt tänavaäärselt roheribalt leiti koguni 77 erinevat taimeliiki, kuid leidus ka kinnistuid, kus puudus pinnas taimede kasvuks ja taimi ei olnud. Õpilasuurimuse tulemused näitavad, et suurem roheala ei tähenda automaatselt suuremat elurikkust ning liigirikastele aladele on iseloomulikud liigid, mis on hästi kohanenud olemasolevate kasvutingimustega.

Märkimisväärse osa tänavaruumi haljastusest Raua asumis olid loonud kohalikud elanikud ise ning kultuurtaimede osakaal oli suur. Liigirikastel kinnistutel oli märkimisväärne osa taimi istutatud või külvatud kas pinnasesse või taimekastidesse ning pottidesse. Seega võib öelda, et tänavaruumi moodustavad väga erineva iseloomuga alad ning väga suur osa taimestiku mitmekesisusest on asumisse toonud just elanikud ise.

Ilu ja elurikkus ei tähenda alati sama asja

Raua asumi 102 elanikku hõlmavast arvamusküsitlusest ilmnes, et rohelist ja looduslikku linnaruumi hinnatakse kõrgelt. Koguni 96% vastanutest leidis, et ilus linnaruum on oluline või väga oluline. Samuti soovis valdav osa vastanutest näha linnas rohkem bioloogilist mitmekesisust ning 92% toetas linnaruumi looduslikku mitmekesisust.

Samas peitus elanikkonna vastustes huvitav vastuolu. Inimesed võivad soovida loodusrikast linnaruumi, kuid samal ajal eelistada hooldatud muru, puhast ja korrastatud tänavaäärt ning sillutatud pindu. Näiteks lühikeseks niidetud mõnest taimeliigist koosnev muru võib paljudele mõjuda korrastatud ja esteetilisena, aga bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt võib liigirikkam taimestik pakkuda erinevatele liikidele rohkem toitu ja elupaiku. Seega ei ole probleem tingimata selles, et inimesed loodust ei väärtustaks, vaid pigem võivad omavahel vastuollu sattuda erinevad väärtused. Soovitakse rohelist ja võimalikult looduslikku linnaruumi, kuid samal ajal peab see olema puhas, korras ja tuttava välimusega.

Tänavaruumi elurikkus kui kogukonna ühendaja ja keskkonna parandaja

Uuringust selgus, et Raua asumi puhul annavad märkimisväärse osa haljastuse mitmekesistamisest kohalikud elanikud. Inimesed istutavad majaesistele roheribadele erinevaid taimi ning ilmestavad seeläbi vahetut elukeskkonda. Sellised ettevõtmised toetavad elukeskkonna väärtustamise mõtteviisi ning ühendavad kogukonda. Mõtteviisi kasvu näitab ka kogukonnaaianduse muutumist Tallinnas aina tavapärasemaks praktikaks – 2026. aastal on linnas juba kokku 56 kogukonnaaeda, milles tegutseb hinnanguliselt 2800 linlast.

Küsitluse põhjal hindavad elanikud tänavahaljastust ka selle praktilise kasu poolest. Taimestik võib pakkuda kuumadel suvepäevadel varju ning aidata vähendada kuumuse mõju linnakeskkonnas. Haljastus aitab samuti kaasa vihmavee pinnasesse imbumisele, vähendades vajadust juhtida kogu sademevesi kiiresti kanalisatsiooni. Lisaks võib mitmekesine taimestik pakkuda elupaiku tolmeldajatele ja teistele väikestele linnaloomadele. Linnarohelust nähakse järjest enam mitte ainult dekoratsiooni, vaid linnakeskkonna toimimise ühe osana.

Kogukonna panus ja kaasatus

Üksikute elanike algatused võivad muuta ühe majaesise liigirikkaks, kuid neist ei piisa kogu asumit hõlmava sidusa rohevõrgustiku loomiseks. Õpilastöö kinnitas laialt levinud arvamust, et avalik linnaruum on ebaühtlaselt kujundatud – kohati tajutakse seda ilusana, kohati mitte. Seetõttu on oluline süsteemne linnaplaneerimine, kus haljastust kavandatakse terviklikult ja omavahel seotud aladega, mis toetavad nii inimesi kui ka teisi linnalooduse liike. Linnaplaneerimise juures ei tohiks sealjuures ära unustada kogukonna kaasamist protsessidesse ning elanikkonna teadlikkuse tõstmist rohealade kasulikkusest. Nagu selgus ka Elea Adele Helena Vihalema õpilasuurimusest – linnalooduse kujundamine ning elurikkuse toetamine võib alata kasvõi ühest majaesisest peenrast.

Tallinna Reaalkooli õpilane Elea Adele Helena Vihalem pälvis oma uurimistöö „Tänavaruumi taimestiku liigiline mitmekesisus ja selle seos elanike hoiakutega Kadrioru piirkonna Raua asumi näitel“ eest 2026. a. õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme III preemia, eripreemia Kliimaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumi tänukirja ning võimaluse esindada Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS 2026; Kiel, Saksamaa). Tööd juhendas Tallinna Reaalkooli õpetaja Tiina Talvi.

Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake värskes numbris.

Kokkuvõtte koostas: Kristiina Mark (Eesti Maaülikool; SA Akadeemiake)

Lugu ilmus ka teadusportaalis Novaator.