Tartu Jaan Poska gümnaasiumi noored panid teaduse taskuhäälingu vormi, et avada keerulisi teemasid

02. oktoober 2025

ab67656300005f1f8a9a9c1eaff85f7eb3893f82

Projekti “Interdistsiplinaarsus keerulise maailma mõtestamisel: vestlusõhtust taskuhäälinguks” raames salvestasid Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilased kuus taskuhäälingu episoodi eri Eesti teadlastega. Projekti rahastas Eesti Teadusagentuur.

Haridus on sageli väga ainepõhine, mis tähendab, et noortel võib olla raske märgata, kuidas eri teadusvaldkonnad omavahel seotud on. Just seoste loomine ja interdistsiplinaarne mõtlemine on aga oskus, mida tuleviku ühiskond vajab. Projekti eesmärk oligi näidata noortele, et bioloogia, keeleteadus, tehnoloogia, eetika ja teised valdkonnad ei eksisteeri eraldiseisvalt, vaid põimuvad üha enam päriselulistes küsimustes. Lisaks soovis kool pöörata rohkem tähelepanu akadeemiliselt võimekatele õpilastele, kes janunevad lisaväljakutsete ja süvaarutelude järele. Projekt lõi platvormi, kus nad said teadlastega otse suhelda, oma küsimusi esitada ja teaduslikke mõtteid podcast’i vormis teistega jagada.

2024. aasta septembris kuulutati kooli õppeinfosüsteemis välja valikkursus „Interdistsiplinaarsus keerulise maailma mõtestamisel“, millel osales 15 õpilast, peamiselt 12. klassidest. Õpilaste kaasamine toimus nii üldise üleskutse kui ka aineõpetajate soovituste kaudu, mis aitas koondada just süvahuvilisi.

Õpilased olid taskuhäälingu valmimisse kaasatud eri viisidel: nad valmistasid ette küsimusi, juhtisid vestlusringe ja ka monteerisid salvestusi. Enne igat kohtumist anti õpilastele eelinfo teadlase ja tema uurimisala kohta, mille põhjal koostati küsimused. Vestlusringid salvestati Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis, osaleda sai nii arutlejana kui ka kuulajana.

Projekti käigus salvestati Eesti tippteadlastega kuus taskuhäälinguepisoodi:

Tuul Sepp avas kliimateaduse ja jätkusuutlikkuse seoseid, rääkides linnaruumide elurikkusest, rohealade mõjust inimeste heaolule ja sellest, kuidas keskkonnamuutused panevad nii loomi kui ka inimesi kohanema;
Mait Metspalu keskendus geenitehnoloogia ja personaalmeditsiini arengutele, tuues esile inimese geneetilise varieeruvuse uurimise, haiguste ennetamise võimalused ja eetilised piirid geenide muutmisel;
Marten Juurik kõneles tehisintellekti ja eetika teemadel, käsitledes vastutuse küsimust valeinfo ja autoriõiguse kontekstis, samuti AI mõju töökohtadele ja loomingule;
Karl Kruusamäe selgitas targa robootika ja tehisintellekti arengut ning arutles, kuidas inimesed ja robotid saavad koos töötada, millised on eetilised dilemmad ja milline võiks olla inimlaadsete robotite roll;
Mari-Liis Korkus uuris sotsiaalmeedia mõju noorte keelele, slängi ja inglise keele osakaalu, samuti uusi nähtusi, nagu „brainrot language“, ning arutles, kuidas tehisintellekt võib muuta keelekasutust;
Jaan Aru, üks Eesti tuntumaid teaduse populariseerijaid, rääkis neuroteadusest ja loovusest, tuues esile digiajastu mõjud tähelepanule, loovuse olulisuse inimese arengus ning AI seosed inimliku loovusega.

Valminud episoodid lisati kooli Spotify kanalile Süntaks ning neid on kasutatud ka õppetöös, näiteks lõimiti taskuhäälingud valikkursusesse „Maailm meie ümber“, lisaks kasutati Tuul Sepa vestlust 12. klassi bioloogiatunnis. Kursuse raames testiti episoode õppematerjalina ja neid seoti eesti keele riigieksami ettevalmistusega.

Projekt täitis oma eesmärgid. Teadlastega toimus kuus vestlusõhtut, mis salvestati professionaalse tehnikaga ning avaldati kõigile kuulamiseks. Õpilased said unikaalse kogemuse teadlastega arutlemisel ja teaduse populariseerimisel, teadlased omakorda said võimaluse tuua noortele oma töö lähemale arusaadavas ja ligipääsetavas vormis.

Kuigi alguses planeeriti projekt suunata peamiselt 9. ja 10. klassi õpilastele, selgus, et taskuhäälingud sobivad suurepäraselt ka vanematele gümnasistidele ja eesti keele riigieksamiks valmistujatele. Õpilaste küsimused suunasid arutelusid sageli tehisaru ja digimaailma teemadele, peegeldades ühiskonnas toimuvat ja kinnitades nende huvi aktuaalsete probleemide vastu. Levitustegevustes jagati salvestusi e-koolikoti kaudu õpetajatele üle Eesti, et projekt jõuaks ka teistesse koolidesse, kus taskuhäälinguid saab kasutada õppetöös interdistsiplinaarsuse arendamiseks.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi algatus näitab, et teadust on võimalik populariseerida kaasahaaravas ja noortepärases vormis. Kuus taskuhäälinguosa ei olnud pelgalt kooliprojekt, vaid kogemus, kus noored said teadlastega dialoogi astuda ja ise sisuloomes osaleda. Kõige olulisem on aga see, et projekt aitas noortel mõista: teadus ei ole kauge ega kättesaamatu, vaid osa nende igapäevaelust ja tuleviku kujundamisest. Spotifysse talletatud vestlused jäävad alles, et pakkuda teadmisi ja inspiratsiooni nii õpilastele, õpetajatele kui ka laiemale kuulajaskonnale.

Ülevaade projektist ja lingid taskuhäälingutele on üles laetud e-koolikotti.