Teadushuviharidus annab laste teadushuvile võimaluse

Tekst: Madli Leikop

22. novembril olid Tallinnas koos teadushuvihariduse edendajad, asjatundjad ja sõbrad: toimus konverents „Anname teadushuvile võimaluse II“. Konverentsi korraldas Eesti Teadusagentuur, päeva lõpus tunnustati parimaid teaduse populariseerijaid.

Et teadushuviharidus vajab eraldi tähelepanu, sai konverentsi ettekannetest kinnitust. Viimastel aastatel on lastele ja noortele loodus-, teadus- ning tehnoloogiaringe küll juurde tekkinud, eriti robootika- ja nutiringe, aga võrreldes muu huviharidusega on neid siiski vähe. Üks põhjus on kindlasti juhendajate puudus, teine see, et LTT-valdkonna (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia) huviringides on praktilised ja loomingulised tegevused, mis nõuavad kallemaid vahendeid.

Konverentsi ettekanded keskendusid võimalustele arendada huvihariduse mitmekesisust, kvaliteedi ja koostööd. Räägiti sellest, kuidas on huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolne täiendav toetus (2017. aastal 6 miljonit, järgmisel aastal 15 miljonit eurot) kohalikes omavalitsustes kasutust leidnud. Lisatoetuse tingimus on, et omavalitsused peavad pakkuma võimalust huviringi töös osalemiseks erinevates valdkondades: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia, seejuures on eriti olulised viimased kolm. Kohalikud omavalitsused pidid esitama Eesti Noorsootöö Keskusele 1. septembriks kava, kuidas toetust kasutatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnas, et Eestis on praegu 283 000 noort vanuses 7 kuni 26 eluaastat, aga ainult pooled neist osalevad huviringides. „Nii huviharidus kui huvitegevus on noorsootöö. Huviharidus on rohkem reglementeeritud, see toimub huvikoolides õppekavade alusel. Huvitegevus on valdavalt see, mis toimub kooliringides, noortekeskustes jm, siin on reeglistikku vähem. Noore jaoks pole vahet, kus ta huviringis käib: võimalusi peab olema nii palju ja nii mitmekesiseid, et ta oma tõelise tugevuse ja ande üles leiaks,“ sõnas Reelika Ojakivi avaettekandes. Ta tõdes, et kuigi huvikoole on palju juurde tulnud (78% tegutsevatest huvikoolidest on erahuvikoolid), on LTT-suunitlusega huvikoole stabiilselt vähe.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk täiendas Reelika Ojakivi arvandmeid:  2015. aastal oli kõigist huvikoolide õppekavadest 6,4% seotud LTT-ainetega ja nendel õppekavadel õpib vaid 3% huvikoolide õpilastest. Üldhariduskoolides on LTT-huviringe siiski rohkem kui huvikoolides, ja need omakorda jagunevad 59% tehnika ja tehnoloogiaga tegelevad ringid, 17% matemaatika-, mõttemängude- ja loogikaringid ning 24% loodusringid (Eesti Teadusagentuuri huvitegevuse kaardistus 2015).

Terje Tuisk tõi oma ettekandes välja, miks teadusagentuur tegeleb teadushuviharidusega? Vastus on lihtne: et teadlastel ja inseneridel oleks järelkasvu ning et ühiskonnas leviks teaduspõhine mõtteviis. „2013 valmis uuring, mis ütles selgelt, et teadushuvi tekitavaid tegevusi on Eestis palju, aga sealt edasi huvi süvendavaid tegevusi vähe. Seda näitas ka üldhariduskoolide teadushuviringide monitooring. Tuisk tegi ka ülevaate, missugused on olnud arengud teadushuvihariduses peale eelmist samateemalist konverentsi aastal 2013:

„Esimest korda kasutasime terminit „teadushuviharidus“ oma esimesel konverentsil, mis valdkonna temaatikale keskendus 2013. aastal,“ rääkis Terje Tuisk. Möödunud nelja aasta jooksul on algatatud palju tegevusi, mis valdkonna arengule kaasa aitavad: 2014 valmisid haridus- ja teadusministeeriumil mitmed strateegiad aastani 2020, kus on kirjas ka teadushuvihariduse arendamise olulisus, Eesti Teadusagentuuri juures alustas 2015 teaduse populariseerimise programm TeaMe+, mille üheks oluliseks tegevusvaldkonnaks see on; Eesti Noorsootöö Keskus alustas noorsootöö valdkonna arendamist omavalitsuste koostöös, mis aitab suurendada huvitegevuse kättesaadavust; 2016. aastal loodi Eesti Teadushuvihariduse Liit, valminud on uus portaal huviring.ee, kuhu saab ise lisada infot tegutsevate LTT-ringide kohta, otsida ringijuhte, leida lapsele sobiv LTT-valdkonna huviring.

2016 valmis HTMi tellimusel uuring huvihariduse ja huvitegevuse pakkujatest, mitmekesisusest ja kättesaadavusest. Samas tõdes Terje Tuisk, et huvihariduse uuringute puhul on andmeid keeruline võrrelda, sest erinevate institutsioonide kohta on kogutud erinevaid andmeid – ühes kohas on kokku loetud ringijuhendajate arv, teises tegutsevate ringide arv, kolmandas osalevate õpilaste arv. „Üldist ühest ülevaadet selle kohta, mis toimub huvihariduses ja huvitegevuses, ei ole hetkel võimalik saada. Pole ka piisavat infot, milline on LTT-valdkonna ringijuhtide koolitusvajadus,“ ütles Terje Tuisk.

Piret Talur Tartu Linnavalitsuse noorsooteenistusest kõneles Tartu kogemusest huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse kasutamisel 2017. aastal. „Võin uhkusega öelda, et 7 kuni 19-aastaste sihtrühma suurus Tartus tõuseb. Tartu eripära võrreldes teiste kohalike omavalitsustega on see, et suur osa huviharidustegevusest on rajatud MTÜde panusele, see on põhimõtteline noorsootöö poliitiline valik. Tartu kümnest noorest üheksa on seotud huvihariduse või huvitegevusega. Meil on raske juba eesmärke seada, kui kättesaadavusest räägime, meile on nüüd olulisemad kvaliteet ja mitmekesisus,“ sõnas Piret Talur. Ta lisas, et see on väga hea, et riik andis huvihariduse lisarahastusega kaasa ka kindlad nõuded raha kasutamise kohta: tuleb suurendada huviringides osalevate noorte arvu, lähtuda noorte vajadustest, tagada huvihariduse kättesaadavus vähemalt kolmes valdkonnas, tagada huvihariduse pakkujate võrdne kohtlemine.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse direktor Janika Ruusmaa küsis oma ettekandes kuulajatelt, kas loodusringi õpetaja on Eesti haridusmaastikul ohustatud liik ja kust üldse tulevad loodusringide juhendajad. „Liigi ellujäämiseks on vaja elupaika (looduskeskused, looduskoolid), ressursse (rõõmsad lapsed, raha ja loodus), järelkasvu (uusi õpetajaid). Kust tuleb uus põlvkond loodusringi õpetajaid?“ püstitas Janika Ruusmaa loodushuvihariduse probleemid loodusteaduse vaatevinklist. Lubada huvihariduse õpetajatel osaleda üldhariduse õpetajatele mõeldud koolitustel, rahastada praktilise looduse tundmise koolitusi, ülikoolidel lisada õppekavasse huviringide juhendajate moodulid – need oli mõned lahendused, mis esineja välja pakkus.

Kui õpetaja ja huvijuht jõuavad koolis ühisele arusaamisele, mis on õppimine, siis tekib õpilases usk teistmoodi õppimise võimalusse – nii võib kokku võtta Järva-Jaani Gümnaasiumi direktori Raigo Prantsi ettekande „Kuidas teha nii, et noor õpiks midagi?“. „Kas õpikut on vaja selleks, et jalgrattaga sõita? Ei ole, ikka ise uurime välja ja katsetame praktikas seni, kuni saame sõidu selgeks. Formaalhariduses saab samamoodi,“ põhjendas ta ise klassist väljas toimuvate tundide vajalikkust. Näiteks ajalootunni raames käisid õpilased koos Soome sõpruskooliga Rakvere linnuses. „Ühendasime kaks asja – õppisime ajalugu ja rääkisime omavahel inglise keeles. Kas seda saab mõõta, hinnata? Saab. Arenesid keeleoskus, loovus, kriitiline mõtlemine, üldpädevused,“ ütles Prants. Kehaline kasvatus on samuti hea tund, kus saab ühendada huvi- ja formaalhariduse. Näiteks nende koolis õpib tütarlaps, kes tegeleb vabamaadlusega ja saavutas Eesti noorte meistrivõistlusel III koha. Ta tegi treeningplaani, näitas seda kehalise kasvatuse õpetajale, koos tehti plaani parandused ja siis polnudki muud kui treeningplaan 35 tunni jooksul ellu viia. Protsess lõppes enseanalüüsi ja hindamisega. Kehalise kasvatuse tundidest oli tütarlaps vaba. Raigo Prants julgustaski õpetajaid ja koolijuhte rohkem uskuma ning katsetama tunnivälist õppimist, et hinde panemine ei oleks õppetöö ainus eesmärk.

Tartu Ülikooli teaduskooli juht Mihkel Kree tutvustas kuulajatele, kuidas on teaduskoolis seotud huvi ja teadmised. „Me koordineerime Eestis aineolümpiaade, selle kaudu on teaduskool kõige tuttavam. Aga pakume ka laia valikut e-kursuseid vastavalt õpilaste huvidele ja võimetele pea kõigist ainevaldkondadest,“ sõnas Mihkel Kree. Laias laastus võib öelda, et teaduskoolist saab valida silmaringi laiendava kursuse, huvikursuse ehk õppeaine/valdkonna, mis õpilasele rohkem huvi pakub, ja süvakursuse ehk olümpiaadiks ettevalmistuse. 2017/18. õppeaastal pakub TÜ teaduskool 50 e-kursust, kus õpib 2500 õpilast. Kursuste juhendajateks on ülikooli õppejõud ja kraadiõppurid. Mihkel Kree rõhutas, et e-kursused sobivad hästi ka kooli valikaineks, ja seda võimalust kasutatakse. „Pärnumaal, Ida-Virumaal, Saaremaal osaleb 6% õpilastest TÜ teaduskoolis. E-kursus on hea enesedistipliini harjutus, varajane ettevalmistus kõrgkooliks. Pakume jõukohast pingutust ka kõige võimekamatele, treeninglaagrid rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistujatele. TÜ-l on selge missioon oma erialade populariseerimisel üle Eesti,“ rääkis Mihkel Kree. Hiljuti loodi TÜ arengufonditoel 12 uut e-kursust gümnasistidele, sh uurimistöö koolis, geneetika (MOOC – avatud kõigile), loodusteadused, matemaatika, õigusteadused, politoloogia, semiootika, argikultuur.

Mihkel Kree tutvustas ka üht eksperimentaalsemat õppimise vormi TÜ teaduskooli juures, see on Uurimislabor (http://uurimislabor.teaduskool.ut.ee/). Uurimislabori idee sündis 2016. aastal, eesmärk oli loodusteaduste olümpiaadidele koostatud loodusaineid integreerivate eksperimentide põhjal luua uudseid, teaduslikke katseid sisaldavaid programme põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele. Tänaseks on Uurimislaboris osalenud ligi 2000 õpilast enam kui seitsmekümnest koolist. „Eksperimendid Uurimislaboris pakuvad õpilastele suurt elamust,“ kinnitas Mihkel Kree oma ettekandes.

Konverentsil kõneldi veel juhendajate koolitussüsteemist robootika näitel, astronoomia- ja kosmoseteemalise huvihariduse tugikeskuse käivitamisest Tartu tähetornis, huvihariduse ja -tegevuse seostest noorsootöö ja üldharidusega, Pernova Hariduskeskusest ja paljust muust. Päeva lõpetas Eesti teaduse populariseerimise riiklike auhindade üleandmise tseremoonia.

Ettekanded, pildigalerii ja infovoldik on kättesaadavad siit.