Teadushuviharidus kui superkangelaste treeningprogramm

Teadushuvihariduse sõna võib küll kõlada kuivalt ja igavalt, kuid selle sisu on kaasahaarav ja põnev. Kui teadlased on nagu eriüksus, mis loodud Eesti ja inimkonna ees seisvatele probleemidele lahendusi otsima, siis teadushuviharidus võiks olla nagu tulevaste superkangelaste treeningprogramm. Mis veelgi tähtsam, hästi korraldatud teadushuviharidus võib kõvasti kaasa aidata sellele, et meil kõigil oleks Eestis hea elada. 

Huviharidus on üldse väga tore tegevus, mis rõõmustab nii vanemaid kui ka lapsi. Ikka on tore, kui inimesed leiavad ise omale eesmärgid, mille nimel pingutada. Noore inimese kujunemisel ei olegi väga vahet, kas ta püüdleb eneseteostuse poole spordis, muusikas või teaduses. Erinevus on detailides. 

Kuid teadushuviharidus erineb oluliselt teistest huvihariduse suundadest, sest teadus aitab lahendada probleeme, mis võivad inimestele palju häda ja muret tuua. Põnevusfilmis käib nii, et kangelastegude tegemiseks on vaja kangelasele luua ka vaenlase tegelaskuju. Päriselus ei ole teadusele vaja väljakutseid leiutama hakata. Läbi ajaloo on teadus loonud palju lahendusi, mis on aidanud inimeste elukvaliteeti tohutult tõsta. 

Tehnoloogia kiire areng on aga loonud ka uued, enneolematult tõsised ohud. Tehnoloogia andis meile näilise võimu looduse üle, kuid järgmised põlvkonnad peavad maksma oma eelkäijate hooletu loodusvarade kasutuse eest kallist hinda. Paistab, et inimkonna moraalne areng pole suutnud tehnoloogilise arenguga kaasa joosta ja humanitaarteaduste ees seisavad järjest põletavamad probleemid, mida lahendada.

Samal ajal on meil Eestis elu parem kui kunagi varem. Järjest enamatel eestlastel on võimalik viia täide unistus finantsilisest vabadusest ja elu nautimine, mis on küll head eesmärgid, kuid samas väga enesekesksed. Globaalsed probleemid tunduvad meist kaugel nii ajas kui ruumis. Inimeste tähelepanu köidavad pigem päevapoliitilised ja kohaliku elu teemad. Kuniks üleujutus ei ähvarda veel meie õue, ei tundu polaarliustike sulamine eriti oluline. 

Et inimeste heaolu saaks jätkuda, peab igaüks meist mõistma rolli muutumist looduse kroonist haavatava looduse osakeseks. Iga inimene peab aru saama, et ta on osa inimkonnast ning ka tema eluviisidest ja tegudest sõltub, kas inimasustus Maal on jätkusuutlik või mitte. Lisaks teadmisele on vaja ka usku sellesse, et meist üldse sõltub midagi. 

See probleemipundar on suur ja keeruline. Lahenduse kõige olulisem osa on just noorte suhtumine ja valmidus tegutseda. Paljuski kujundavad laste mõtteviisi nende kodused väärtused. Kui kodust on tulnud kaasa huvi maailma mõistmise vastu, on koolil juba palju lihtsam anda noortele vajalikke teadmisi ja oskusi. Koolis puutuvad noored ka esimest korda kokku teadusliku maailmapildiga. Uurimistööd tutvustavad teaduslikku meetodit. Kuid koolis on õppekava lai ning ühessegi teemasse ei ole võimalik eriti sügavale tungida. 

Siin tulebki mängu teadushuviharidus, mille põhiline siht võiks olla inspireerida noori mõtlema suurelt, aidata neil leida usku oma võimetesse ning arendada noorte teadmisi ja oskusi, millega saaks päriselt midagi ära teha. Täpsemalt, olla valmis tegema midagi head inimkonnale, mitte ainult endale. Ehitades kooli robootikaklubis oma esimest robotit, saab noor esimese kogemuse, kuidas aidata inimestel ohtikke või igavaid töid ära teha. 

Inspireerimine võiks olla seega teadushuvihariduse nurgakivi. Inspireerida võiks iga huviharidus, kuid teaduse puhul võiks olla keskmes just mõtteviis inimeste aitamisest enda ümber. Inspireerimisel on kõige tähtsam roll juhendajal ja ülesannetel, mida lahendada: iga uurimus ja katse on osa millestki suuremast, mis aitab inimkonda. Ühine tegevus inspireerib omakorda ka juhendajat, seega on mõju mitmekordne!

Teadusliku meetodi mõistmine on teine väga eriline oskus või isegi mõtteviis, mida hästi läbi viidud teadushuviharidus nooretele eluks anda võib. Teaduse olemuse mõistmine avardab inimese ruumilist ja ajalist maailmapilti. Teaduslik mõtteviis aitab kujundada maailmapilti nii, et see põhineb pigem faktidel kui uskumustel. Oma nahal kogetud teadustöö aitab noortel aru saada, et suured muutused põhinevad paljude inimeste pikaajalisel pingutusel.

Edukat elu võimaldab usk oma võimetesse. Ka siin on igasugune huvitegevus väga väärtuslik: ennast võib ületada nii spordis, kunstis kui ka teaduses. Teadushuviharidus saab aga aidata noortel jõuda esimeste saavutusteni, mis põhinevad nende vaimsete võimete piiride avardamisel. See on raske, kuid seda magusamad on võidu viljad. Ja kui noorest inimesest ei saa kohe „Rakett 69“ võitjat, meediakuulsust ja suure rahastipendiumi saajat, siis õnnelikum tulevik ootab enesekindlaid ning uute teadmiste ja oskustega huvihariduses osalejaid küll. 

Refereeritud Õpetajate lehest.