Teaduskommunikatsiooni elutööpreemia pälvis Tarmo Soomere
11. november 2026

Täna Tartus toimunud Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil jagati 21. korda välja Eesti teaduskommunikatsiooni riiklikud auhinnad ja mitmed eripreemiad innustavalt teadusest kõnelejatele.
Auhinnafond suurusega 36 000 eurot jagunes viie kategooria võitjate vahel. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest sai akadeemik ning teaduspõhise mõtteviisi eestkõneleja Tarmo Soomere, kelle tegevus on aastakümneid tugevdanud teaduse nähtavust, usaldusväärsust ja mõju Eesti ühiskonnas.
Mereteadlase, matemaatiku ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendina aastatel 2014–2024 on ta aidanud tuua keerulised teadusküsimused avalikku arutellu arusaadaval, inimlikul ja teaduspõhisel viisil. Tema algatusel sündisid noorteadlaste konkurss „Teadus 3 minutiga“ ja arvamusveerg „Teadlase pilguga“, mis on andnud sadadele teadlastele võimaluse ühiskondlikes aruteludes kaasa rääkida.
„Tarmo Soomerel on tähelepanuväärne võime tõlkida keerulised teadustulemused selgeteks ja kõnetavateks sõnumiteks, mistõttu on ta oodatud esineja väga erinevate kuulajaskondade jaoks. Ühe Eesti mõjukama teaduse populariseerija ja teadusmõtte kandjana on ta järjekindlalt aidanud luua sildu teaduse, ühiskonna, meedia ja poliitika vahel. Usaldusväärse, ja eriti just mahuka, dialoogi kujundamine nende osapoolte vahel on olnud tema kõige olulisem ja kaugele ulatuvam panus,“ selgitas akadeemik ja žürii esimees Andres Metspalu.
Lisaks elutööpreemiale jagati välja tunnustused järgmistes kategooriates:
Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil”
- Peapreemia pälvis Laurits Leedjärv oma teadust populariseerivate kirjutiste eest. Ta on üks silmapaistvamaid Eesti teaduse populariseerijaid, kes on tutvustanud teadust väga erinevates vormides, alates lühilugudest ja aimekirjandusest kuni esseede ja tõlgeteni, aidates lugejatel mitte ainult teadusest kuulda, vaid seda ka sügavamalt mõista.
Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil”
- Teise preemia pälvis Ulm Productioni ja Tervise Arengu Instituudi koostöös valminud seitsmeosaline dokumentaalsari „Terve vaim“. Produtsendid: Anatoli Tafitšuk ja Liis Lindmaa. Tegemist on silmapaistva näitega sellest, kuidas teaduspõhised teadmised saab muuta laiale publikule kaasahaaravaks, usaldusväärseks ja igapäevaelus kasutatavaks. Valminud saated käsitlevad erinevaid vaimse tervisega seotud teemasid, pakkudes samal ajal vaatajatele selgeid ja praktiliselt rakendatavaid soovitusi.
- Kategooria peapreemia pälvis uuenduslik TikToki lühivideote sari, mis näitab kuidas teaduspõhine terviseharidus jõuab noorteni kõige tõhusamalt siis, kui teadlane räägib nende keeles ja nende igapäevases infokeskkonnas. Projekti taga on Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor ja arst dr Taavi Tillmann ning sõltumatu meediaväljaanne Levila koos oma loomingulise kollektiivi liikmete Tristan Czar Aasmäe ja Johanna Reinvaldiga.
Kategooria „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“
- Teise preemia sai haridusprogramm „Lae end“, mis näitab, kuidas investeering õpetajasse toob mitmekordset kasu tuhandetele õpilastele, koolidele ning kogu Eesti teadus- ja tehnoloogiaharidusele. Viie aasta jooksul on selles teadust ja tehnoloogiat populariseerivas programmis osalenud 80 õpetajat üle Eesti ning valminud 63 õppevideot, 17 õppemängu ja õppekogumik, mis on kasutusel enam kui 250 koolis. Selliselt on haridusse investeeritud üle 500 000 euro. Programmi on loonud ettevõtted ABB, Enefit, Fermi Energia, LHV, Nordecon ja Metrosert ja Filter Grupp. Programmijuht on Valentina Moskaljova.
- Kategooria peapreemia läks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia algatusele „Teadusampsud“ ning selle koostajatele ja teadustoimetajatele, kelleks on Anastasiya Astapova ja Erik Abner.Projekti käigus avaldati aasta jooksul iga päev üks teaduslugu, mis viis teaduse inimesteni just seal, kus nad oma igapäevast infot tarbivad. Kokku avaldati Õhtulehes 369 artiklit, mis jõudsid enam kui 500 000 lugejani. Projekti panustas 161 autorit, nende seas teadlased, akadeemikud ja üliõpilased. Lisaks koolitati uusi tegijaid ning parimad avaldatud lood koondati noortele suunatud populaarteaduslikku raamatusse „Teadusampsud“.
Kategooria „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“
- Teise preemia pälvis rahvusvaheliselt tunnustatud füüsikateadlane Jaan Kalda, kes on loonud ja juhib Euroopa Füüsikaolümpiaadi, algatanud Põhja-Balti füüsikaolümpiaadi ning korraldanud üle kümne aasta rahvusvahelist võistlust Physics Cup. Samal ajal tegutseb ta aktiivse teaduse populariseerijana, kes oskab oma kaasahaaravate selgitustega muuta füüsika kõigi jaoks arusaadavaks ja põnevaks.
- Samuti pälvis teise preemia teadlane Erik Abner, kes on viimase seitsme aasta jooksul panustanud enam kui 220 teaduskommunikatsioonialasesse tegevusse, mille mõju ulatub lasteaialastest täiskasvanuteni. Ta ei piirdu üksnes teaduse selgitamisega, vaid loob võimalusi ka teistele teadlastele, et teadust avalikkusele tutvustada. Selle kõige kõrval on ta viimastel aastatel olnud üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia eestvedajatest, algatades ja juhtides teaduse populariseerimise projekte ning kaasates neisse teadlasi, üliõpilasi ja organisatsioone üle Eesti.
- Peapreemia pälvis Marek Strandberg, kes ei vahenda ajakirjaniku ja saatejuhina üksnes teadustulemusi, vaid selgitab, kuidas teadmine sünnib. Endise teadlase ja õppejõuna oskab ta keerulised teemad arusaadavalt lahti seletada ilma teaduslikku täpsust kaotamata ning seob oskuslikult bioloogia, keskkonna, tehnoloogia, majanduse ja julgeoleku tervikuks. Tema tegevuse tõukejõuks on olnud kustumatu uudishimu, nakatav entusiasm ja julgus esitada ka teravaid küsimusi. Strandbergis on säilinud teadlasele omane avastamisrõõm ja paras annus loomingulist pöörasust, mis muudab ka kõige keerulisemad teadusteemad põnevaks ja kaasahaaravaks. Tema pikaajaline tegevus on muutnud teaduse nähtavamaks, arusaadavamaks ja ühiskonnas olulisemaks.
Auhinnad andsid üle akadeemik ja žürii esimees Andres Metspalu ning Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Kristiina Tõnnisson.

Lisaks riiklikele preemiatele anti välja ka mitmed eriauhinnad:
- Eesti Teadushuvihariduse Liidu (TEAHU) tunnustuse „LTT valdkonna parim huvialaõpetaja 2025“ laureaat on Priit Laats.
- TEAHU tunnustuse „LTT valdkonna aasta õpilane 2026“ pälvis Katariina Kukk.
- Tartu observatooriumi ja ESERO Eesti tunnustuse “Linnutee Täht” loodus- ja täppisteaduse edendamise eest pälvis Natalja Kurling.
Eesti teadusekommunikatsiooni riikliku auhinnakonkursi eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti teaduste akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduskommunikatsiooni auhindu antakse välja alates 2006. aastast. Kõigil sel konkursil auhinna või tunnustuse pälvinutel on õigus kasutada „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” logomärki.
Auhinnad antakse traditsiooniliselt üle iga-aastasel teaduskommunikatsiooni konverentsil, mis toob kokku teaduskommunikatsiooni eksperte, ajakirjanikke ja oma teadusteemasid laiemale avalikkusele jagavaid teadlasi. Tänavu juba 19. korda toimunud konverents kandis pealkirja „Usaldab, ei usalda?“ ning vaatles kuidas kujuneb inimeste usaldus teaduse vastu ning mis seda mõjutab. Konverentsil toimus ka Eesti Teadusbaromeeter 2026 tulemuste esmaesitlus, mida saab järele vaadata siit.
Fotod: Marleen Kovalik
Vaata siit kogu ürituse galeriid.
Sündmused
Näitused

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitus „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“
Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Vanemuise 46

Ahhaa, kübermaastikud!
AHHAA Teaduskeskus
Aju Vabaduse Labor
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25
Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25


