TLÜ Looduse Akadeemias õpivad lapsed küsimusi küsima

Tekst: Madli Leikop; Fotod: Liisa Puusepp

Tallinna Ülikooli Looduse Akadeemias tegutsevad 8–12-aastased lapsed käsi-süda-pea põhimõtet järgides: iga ringitund peab pakkuma uut infot, arendama käelist tegevust ja hingele ka pai tegema ehk see, mis toimub, peab lastele meeldima. Ja meeldibki!

Sa pead saama teadmisi, sa pead kindlasti kätega midagi looma, ja see kõik peab sinu hingele hea olema

„Tunnid ei ole mitte kunagi sellised, et lapsed tulevad kohale, istuvad laudade taga ja kuulavad. Mitte ükski kord! Me lähtume printsiibist käsi, süda, pea. Sa pead saama teadmisi, sa pead kindlasti kätega midagi looma, ja see kõik peab sinu hingele hea olema,“ ütleb Looduse Akadeemia eestvedaja, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.

Tallinna Ülikooli Looduse Akadeemia sai alguse aastal 2016. „Olime ühe seltskonnaga kindlad, et jätkusuutliku arengu haridust on vaja; teine põhjus oli, et Tallinna Ülikoolis koolitatakse õpetajaid – lõime akadeemia näol koolitajatele justkui liivakasti, kus saab praktiseerida, mida tulevasele õpetajale edasi anda. Kolmandaks mõtlesime tuleviku töökohtadele, mida täna veel olemaski ei ole: tahame lastele anda väljakutseid pakkuvaid ülesandeid lahendada, juhendada lapsi selliselt, et põmm ja pauk üksinda ei ole teadus.

Me tutvustame teadusmaailma ning näitame teaduse seoseid igapäevaeluga. Ja isiklik põhjus oli ka: elades Lasnamäel viisin, igal teisipäeval oma poega loomaaeda loodusringi. Kaugevõitu, ja tulid ka signaalid, et kesklinnas ei olegi tegutsevat loodusringi,“ loetleb Liisa Puusepp akadeemia algatamise põhjuseid.

Looduse Akadeemia eesmärk on läbi praktiliste, loominguliste ning mänguliste tegevuste ja arutelude laiendada laste silmaringi, arendada loodustunnetust ja vaatlusoskusi, näidata seoseid looduses toimuvate protsesside ja meie igapäevaste otsuste ja tegevuste vahel. Metoodika on mitmekesine: keskkonnamängud, loodusvaatlused, eksperimendid ja katsed laborites, meisterdamine, protsesside jälgimine, õuesõpe ja palju muud.

Lapsi õpetavad ülikooli enda õppejõud ja nagu Liisa Puusepp mitu korda toonitas – kõik käib sisemise põlemise najal. „Kutsusin alguseks suure ringi ülikooli töötajaid kokku. Ma ei tahtnud minna õppejõude torkima, et tule loodusringi õpetajaks. Sunniviisiliselt ei maksa laste ette minna. Siiamaani käib kõik sisemise põlemise najal, mingit suurt motivatsioonipaketti akadeemias õpetamisega ei kaasne. Kui iga õppejõud panustab semestri jooksul ühte ringitundi, siis see on paras koormus ja tore ettevõtmine. Tudengite rakendamine on meil suur õppimise koht ja väljakutse, tulevikus tahame seda kindlasti teha.“

Lapsed uurivad ja lahendavad ringitundides kõige erinevamaid ülesandeid: kuidas loodus meist hoolib ning kuidas saame meie oma tegevusega näidata, et hoolime loodusest; millest koosneb mobiiltelefon (selle teadasaamiseks harutati üksipulgi lahti mitu vana telefoni ja laotati osade kaupa maailmakaardile, et näha, kui kaugelt see väike asjandus meie taskutesse jõuab), kas kõik bakterid on pahad, kuidas meil on nii palju koeratõuge, kuidas mikroorganismid aitavad toiduvalmistamisel ja mis üldse on toidu sees, kuidas ennustada ilma jne. 

„Meie käsutuses on Tallinna Ülikooli laborid, aga saame hakkama ka ökoloogia keskuse ruumides. Oleme käinud Kadrioru pargis, sellist karmi terminit nagu ökosüsteemide teenused õppisime tundma just Kadriorus ringi kõndides. Orienteerumist ja kaarditundmist oleme õppinud, minnes ülikoolist mere äärde. Keemiakatseid saavad lapsed teha, mikroskoobid on olemas. Botaanikas ja zooloogias saavad erinevaid määramisi teha, kirjandus on abiks. Keldris on vihmaussid ja kompost, aeg-ajalt käime neid vaatamas ja toitmas,“ loetleb Liisa Puusepp. „Iga tundi alustame ringis istudes ja meenutame, mida eelmine kord õppisime. Ja iga kord on meil külaline, lapsed kohtuvad paljude inimestega. Nad õpivad, et teadus ei ole valgete kitlite ja laborite taga peidus. Teadus on meie igapäevases elus, köögis, mobiiltelefonis. Nad hakkavad neid seoseid nägema, seda võib teaduse populariseerimiseks lugeda.“

Et akadeemiasse oodatakse lapsi vanuses 8 kuni 12 eluaastat, on natuke juhus ja piirid ei ole siin rangelt paigas. Näiteks selleks kevadhooajaks on luba küsitud isegi 5-aastase lapse osalemise jaoks. Aga pärast 12. eluaastat võivad tulla juba teised huvid. „Äkki suudame enne midagi päästa,“ on Liisa Puusepp lootusrikas lastes teadushuvi tekitamisest rääkides.

Möödunud aasta novembris tunnustas Eesti Teadusagentuur Tallinna Ülikooli Looduse Akadeemia tegevust teaduse populariseerija auhinnaga, II preemia saadi parimate uute algatuste kategoorias. „Arvan, et meid märgati tänu initsiatiivile, kuidas akadeemia on tekkinud, ja kuidas oleme kombineerinud erinevad temaatikad, kuidas väärtustame mitte ainult loodusteadusi, vaid ka laste sotsiaalseid oskusi.

Lapsed on õppinud seoste nägemise oskust. Nad õpivad küsimusi küsima. Vanemate tagasisidest tuli ka välja, et laps on hakanud küsima ja keeruliste sõnadega rääkima, aga ta kasutab neid keerulisi sõnu õigetes kohtades. Ja väga tore oli ühe 7-aastase tüdruku tõdemus, et talle meeldib koolis käia, aga kõige rohkem meeldib ikkagi ülikoolis,“ ütleb Liisa Puusepp.

Looduse Akadeemia ringitundide info TLÜ kodulehel

Tallinna Ülikool on teadus- ja tehnoloogipakti partner. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis.

Koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi. Pakti eesmärkide ja tekstiga saab lähemalt tutvuda teadusagentuuri veebis www.etag.ee/TeadusJaTehnoloogiapakt. Selleks, et hoida end kursis tegevustega, mida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna edendamiseks tehakse, on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti Facebooki grupiga.