Tõrva Vallavalitsus ja Eesti Inseneride Liit ühendasid jõud tehnoloogiahariduse toetamiseks Kagu- ja Lõuna-Eestis

03. juuni 2026

Kuvatõmmis_3-6-2026_143723_www.insener.ee

Tõrva vallavanem Kalle Vister võttis neljapäeval, 21.05.2026, vastu Tõrva Gümnaasiumi purksatelliidi võistkonna koos võiskonna juhendaja Tiivi Rüütliga, kelle juhendatud võistkond pälvis 28.04.2026 Nursipalu harjutusväljakul toimunud finaalis “Tõusva tähe” preemia. Tõrva Gümnaasiumi võistkond oli purksatelliidi võistlusel noorim!

Eesti Inseneride Liidu eriauhinna osana korraladasime võistkonnale kohtumise Tõrva valla juhtidega, et motiveerida noorte tehnika- ja kosmosehuvi ning innustada neid omandama teadmisi ja oskusi tehnoloogia valdkonnas. Oluline on eduelamus ning nähtavus kohalikus kogukonnas.

Olulist rolli mängis ka kohaliku spordikogukonna kaasamine, kus kohtuvad spordi- ja insenertehnoloogia. Valla esindajate hulgas osalesid sündmusel Magnus Kirt, Eesti rekordiomanik odaviskes ja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist ning Rein Esaul, Eesti Kelguspordi Liidu president.

Tänavu toimunud teine CanSat Eesti võistlus kinnitas eelmise aasta positiivset mõju, et huvi purksatelliitide ehitamise vastu on koolides üle Eesti märgatavalt kasvanud. Selles arengus on oluline roll olnud ka Eesti Inseneride Liidu järjepideval tööl laste ja noortega.

Kuigi arvamusi selle kohta, kuidas noorteni kõige paremini jõuda, on erinevaid, usume, et kõige tulemuslikum on vahetu ja personaalne kontakt. Küsimus ei ole ainult selles, kas kasutada digitaalseid ja kaudseid kanaleid, nagu sotsiaalmeedia, vaid selles, kuidas päriselt luua personaalne ühendus noortega.

Eesti Inseneride Liidu kogemus näitab, et kõige suuremat mõju avaldab otsene suhtlus lastega juba põhikoolieas, kohtumised koolides, tehnoloogiamängud, huviringid ning koostöö, kus noorte kõige julgemad ja utoopilisemad ideed saavad võimaluse teostuda. Inseneride vahetu kohalolek nõuab rohkem aega ja pühendumist, kuid selle mõju on märksa suurem.

Selle heaks näiteks on meie tegevus huviringides, põhikoolides ja gümnaasiumides üle Eesti. Me peame olema valmis panustama rohkem, kui üksikutesse sündmustesse kord või kaks aastas. Vajame järjepidevat ja toetavat keskkonda: huviringide, koolide ja partnerite võrgustikku üle Eesti, et tehnoloogiaharidus jõuaks iga nooreni.

Kindlasti leiame selleks vajalikud vahendid ja meetodid, et noori motiveerida, toetada ning aidata neil kujundada tulevikku tehnoloogia kaudu.

Eelkirjeldatut kinnitab ka kohtumine Hispaania Kosmoseagentuuri juhi Juan Carlos Cortés Pulidoga. Lisaks Eesti väljakutsete arutelule jäi kohtumisest kõlama laiem üle-euroopaline vajadus kasvatada laste huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu ning toetada Euroopa Kosmoseagentuuri algatatud noorte CanSat’i (purksatelliidi) üle-euroopalist võistlust.

Hispaania Kosmoseagentuuri juht Juan Carlos Cortés Pulido

Euroopa riikide roll on viia tehnoloogiateadmiste seeme iga lapseni ning selle kaudu tugevdada Euroopa võimekust kosmose avastamisel ja arendamisel, mis põhineb kaasaegsetel tehnoloogilistel lahendustel.

Eesti Inseneride Liit on selleks valmis ning panustab järjepidevalt Eesti laste ja noorte tehnoloogia- ja inseneeriahuvi kasvatamisse ning koostöösse teiste ENGINEERS EUROPE liikmesorganisatsioonidega.

Selle eesmärgi toetamiseks on valmimas uus personaalne koostöövorm huviringide, põhikoolide, gümnaasiumide ja ülikoolide vahel. Partneritena kaasatakse inseneeria valdkonna tudengeid, kes annavad oma isikliku eeskuju kaudu panuse lastega töötamisse ja nende tehnoloogiahuvi arendamisse.

Parim viis ülikoolis omandatud teadmisi kinnistada on neid teistele edasi anda õpetamise kaudu, just seda võimalust pakub meie koostööprojekt tudengitele laste õpetamisel. Sama oluline on kujundada inseneri ametist positiivne ja inspireeriv kuvand, mis toetab laste enesekindlust, uudishimu ja eduelamust.

Sellised tegevused loovad tugeva tugiplatvormi inseneeriahariduse arendamiseks nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.

Viimasel ENGINEERS EUROPE kohtumisel oli ühe olulise teemana arutelu alla Euroopa taasindustrialiseerimine. See on küsimus, mis on viimastel aastatel ebaselge strateegilise suuna tõttu jäänud arengus seisma. Näiteks Saksamaa kolleegid teevad täna suuri jõupingutusi selle nimel, et taastada oma majanduse ja tööstuse tugevus ning konkurentsivõime.

Euroopa taasindustrialiseerimine

2022. aastal alanud Venemaa sõjaline agressioon suveräänse Ukraina riigi vastu on muutnud Euroopa majanduse haavatavamaks, kui kunagi varem. Ühtlasi sunnib see meid ümber hindama, kes on Euroopa tegelikud strateegilised partnerid ning kelle huvides on Euroopa kaitsevõime ja majandusliku konkurentsivõime nõrgestamine globaalses konkurentsis.

See kõik nõuab Euroopalt ja meilt kõigilt tugevat selgroogu, selget sihti ja otsustavat tegutsemistahet.

Üks oluline võimekus, mida Eestil ja kindlasti ka Eesti Inseneride Liidul tuleb uuesti hinnata, on koostöö Šveitsiga. Selleks on vaja põhjalikumalt süveneda näiteks Šveitsi energiaportfelli ning analüüsida, kuidas riigis, kus tööjõukulud on Euroopa kõrgemate seas, toimib jätkuvalt ülemaailmselt edukas ja konkurentsivõimeline raske- ja masinatööstus. Eriti tähelepanuväärne on, et mitmed Šveitsi tööstusettevõtted on oma valdkonnas maailmaturul hinnatud liidrid.

Sama kehtib süvatehnoloogia saavutuste kohta, mida sageli käsitletakse eelkõige teadusvaldkonnana, kuigi nende taga on väga tugev insenertehniline võimekus. Heaks näiteks on CERN’i suur hadronitepõrguti (Large Hadron Collider), mille loomine põhineb inseneride ja teadlaste tihedal koostööl ning erakordsel tehnilisel võimekusel. See annab mõtteainet kõigile Eesti Inseneride Liidu liikmetele, millised on koostöövõimalused teie valdkonnas Šveitsi vastava eriala esindajatega ning kuidas saaksime neid suhteid praktiliselt arendada.

Olen selleks loonud koostöövõrgustiku, mida saame huvi korral kasutada. Kõiki huvilisi kutsun julgelt ühendust võtma.

Eesti Inseneride Liidul on oluline vastutus olla partner Eesti majanduse ja tööstuse arengus, aidates muuta meie tooted ja tehnoloogilised lahendused rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliseks.

Heaks näiteks on Viru Keemia Grupi hiljutine julge samm põlevkivi väärindamise valdkonnas. Tegemist on olulise tehnoloogilise ja tööstusliku algatusega, vaatamata sellele, et selle elluviimine on kohati pidanud ületama valitsuse poliitilisi ja regulatiivseid takistusi.

Selleks, et sellised lühinägelikud takistused tulevikus ei korduks, peame senisest rohkem kaasama Eesti Inseneride Liidu liikmesorganisatsioone ning koostööpartnereid ka väljaspool liitu. Koos tööstussektori partneritega peame kujundama riigile ühise ja selge sisendi selle kohta, kuidas kaasaegsed tehnoloogilised saavutused toetavad Eesti tööstuse arengut, majanduskasvu ning ekspordivõimekuse tugevdamist ülemaailmses konkurentsis.

Ainult järjepidevas koostöös laste ja noorte tehnoloogiahuvi arendamisel koos haridusasutuste, ettevõtjate ja riigiga saame luua tugeva vundamendi Eesti tööstuse järgmisele arenguhüppele.

Artikkel ilmus Eesti Inseneride Liidu kodulehel.