Tunnustati Euroopa Liidu noorteadlaste konkursi parimaid

Teisipäeval, 26. septembril oli Estonia kontserdisaal noortest teadlastest ja imelistest teadusideedest tulvil – tunnustati Euroopa noorte teadlaste 29. konkursi (EUCYS 2017) parimaid.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile (EUCYS) tulevad igal aastal kokku lootustandvad noored õpilasteadlased. 22.-26. septembrini võõrustas noorte teadlaste konkurssi esmakordselt Eesti. Kokku osales konkursil 38 riiki:  Ameerika Ühendriigid, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Egiptus, Gruusia, Hiina, Hispaania, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Küpros, Leedu, Luksemburg, Lõuna-Korea, Läti, Norra, Poola, Valgevene, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa, Ühendkuningriik, Eesti. 

Konkursil osales 148 õpilast vanuses 14 kuni 20 eluaastat, nad esitlesid 89 uurimistööd ja -projekti. Eesti poolelt žüriisse kuuluv matemaatikust arvutiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo sõnas: „Euroopa noorte teadlaste konkursi toimumine Eestis on oluline nii Eesti teadusele kui õpilasteadusele, Eesti õpilasteadus on Euroopa tasandil konkurentsivõimeline. Konkursil osalenud lapsed on teinud suurepärast tööd, nad suudavad igal aastal üllatada. Ja igal aastal on mõni töö, mille puhul on raske uskuda, et noored on võimelised midagi sellist saavutama. Inseneeria tase näiteks oli sel aastal võrratu.”

„Žüriil on valik alati raske, aga mulle meeldib selle töö juures, et lõppotsus on alati konsensuslik. Usaldame, et kolleegid on oma valdkonna professionaalid ja kui kolleeg ütleb, et see töö on selles valdkonnas parim, siis lõpptulemus on konsensus,“ iseloomustas Margus Niitsoo veidi konkursi žürii tööd.

„Mis neist õpilastest edasi saab? Võimatu öelda, me räägime noortest, kellel kogu elu on ees ja kõik uksed lahti. Olen kindel, et nad lähevad ülikooli, aga mitte kõik ei lähe teadusesse. Mõnest saavad insenerid, kes viivad edasi teadust natuke praktilisemal viisil, mõned kindlasti õpivad arstideks. Nende seas on tulevasi ülikoolilõpetajaid kõikidest valdkondadest.“

Auhinnatseremoonia Estonia kontserdisaalis oli pidulik, ootusärev ja loomulikult teadust täis: teadusteatri etenduses tehti pauku ja välku, lendasid õhupallid ja tossupilved, kõmisesid trummid ning peeti pidulikke kõnesid. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noori tervitasid ja peapreemiad andsid üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits.

Smits andis noortele nõu olla alati avatud uutele ideedele ja koostööle: „Me soovime, et Euroopa liiguks teaduse ja tehnoloogia esirinnas ja just noored teadlased on võti selleks. Vajame teadlasi, kes suudavad toime tulla inimkonna ees olevate probleemide lahendamisega ja loodetavasti annavad konkursi osalejad oma teadmiste, pühendumuse ja entusiasmiga sellesse oma panuse.“

President Kersti Kaljulaid ütles peapreemiaid üle andes, et usub teadusesse, mis on suunatud inimeste ja ühiskonna hüvanguks: „Ma usaldan oma lapsed ja lapselapsed teie teadmiste hoolde ja loodan, et teie kui tuleviku teadlased seisate inimkonna eest ja hoiate meie planeeti elukõlbuliku ning turvalisena.“

Välja anti üheksa rahalist preemiat (kolm esimest preemiat, igaüks 7000 eurot; kolm teist preemiat, igaüks 5000 eurot ja kolm kolmandat preemiat, igaüks 3500 eurot) ning hulk teadusasutuste eripreemiad (EIROForum, Euroopa Kosmoseagentuur, CERN, PRACE jne). Eestipoolsed eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.

Võitjate nimed ja tööd leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt http://www.etag.ee/euroopa-noorte-teadlaste-konkursi-parimad-selgunud/

Vaata ka kõikide konkursil oslaenud projektide lühikirjeldusi: https://eucys2017.eu/wp-content/uploads/2017/02/projektid-riikide-kaupa_EST.pdf

Pärast pidulikku osa olid võitjad valmis vastama ajakirjanduse küsimustele. Jutule sain kõigepealt Michael Plaineri (19) ja Florian Cäsariga (19)  Austriast, kelle uurimistöö „Sigma – kuidas arvutid õpivad?“ pälvis kolmanda preemia, lisaks eripreemiad Euroopa Tuumauuringute Keskuselt ja USAs tegutsevalt arvutitarkvara firmalt Wolfram Research. Sellisest auhinnasajust olid noormehed üliõnnelikud, aga ka natuke hämmeldunud, nii suurt edu ei loodetud. „Uskumatu, et võidame auhinnalise koha ja veel kaks eripreemiat ning meid ootab ees nädalane õppereis Šveitsi Euroopa Tuumauuringute Keskusesse,“ sõnas Michael.

„Sigma – kuidas arvutid õpivad?“ eesmärk on lühidalt öeldes levitada tehisintellekti, et see oleks kõigile kättesaadav ja mõistetav. Sigma on intuitiivne moodulsüsteem, mis on võimeline automatiseerima peaaegu kõiki rakendusi, mis tavaliselt vajavad inimtaipu: süsteem on vabalt kättesaadav, tasuta ja sobib igaks eesmärgiks. Sigma abil saavad nii eelneva kogemustea tudengid kui ka professionaalid realiseerida uuenduslikke ideid, teha teineteisega vahetut koostööd ja õpetada arvutitele vaid näidete põhjal keerulisi suhteid.

„Panustasime töösse ligi 3000 töötundi, kokku umbes aasta alates augustist 2016. Väga palju oli planeerimist ja süvitsi probleemide uurimist. Projekt muudkui kasvas ja kasvas, see ületas tavalise kooliprojekti piirid, mis tavaliselt kestab paar nädalat. Tuli planeerida nii projekti kui koolitööde jaoks aega,“ kirjeldasid noormehed.  Aga see, kuidas arvutid õpivad, on nende sõnul endiselt müsteerium vaatamata põhjalikule uurimistööle.  „Toredad päevad, toredad inimesed, suurepärane kogemus,“ iseloomustasid Michael ja Florian Tallinnas toimunud noorte teadlaste festivali.

Arne Jakob Geipel (16), Matthias Paul Grützner (16) ja Julian Egbert (16) Saksamaalt pälvisid tööga „Vedelikujuga tabab koredat pinda – erakordse ja stabiilse lainetuse teke“ auhinnalise kolmanda koha ning eriauhinna EUROFusionilt, külaskäik Prantsumaale Grenoble´i tutvumaks ESRFi (European Synchrotron Radiation Facility) tööga.

Oma töö tutvustuseks kirjutasid poisid nii: „Stabiilne veejuga, mis tabab ristisuunas koredat pinda (nt puitlauda), annab üllatava tulemuse. Veeseinas tekib korrapärane spiraalmuster, mille kese on veejoa sees. Meie artikli eesmärk on selgitada lainetuse teket ja kirjeldada selle kuju matemaatiliselt. Suutsime lainetuse välimusele põhjenduse leida. Võttes aluseks lihtsad eeldused voolu kohta, tuletasime matemaatilise mudeli, mis selle kuju täpselt kirjeldab. Üllatav tulemus on see, et kõik spiraali keerud on poolringid. Näitasime, et see struktuur on stabiilne ka erinevate viskoossuste, voolukiiruse ja pinna eenduvate osade tiheduse puhul.“

Noormehed olid loomulikult auhinnasajuga rahul, aga ka sõnatud: „Ei oskagi midagi öelda, auhindu me ei oodanud,“ oli Arne Jakob üllatunud. Nende jaoks oli see esimest korda osaleda oma riigi õpilaste teadustööde konkursil ja juba see oli suur rõõm, et nad pääsesid Euroopa noorte teadlaste konkursile.

Mis oli nende endi jaoks selle töö juures kõige olulisem, ahhaa-efektiga? „ See, et sõltumata materjalist saime veeseinas alati korrapärase mustri, selle struktuur oli alati sama. Seda oli hämmastav vaadata,“ sõnas Arne Jakob. Aga kõige raskem? „Kui saime aru, et me ei saa katseid teha nii nagu algselt plaanisime, siis ikkagi projektiga edasi minna ja leida teisi lahendusi. Oli väga oluline täpselt mõõta veelainete kõrgust, ja lõpuks me saavutasime selle,“ sõnas Julian. 

Kas edu noorte teadlaste konkursil tähendab, et nüüd oletegi teadlased? „Teadlaseks saamine on pikk protsess, tuleb palju õppida, et saada heaks teadlaseks. Ma loodan, et ma olen seda teed käimas,“ ütles Arne Jakob Geipel. Mis erialal ta tulevikus end tegutsemas näeb, on veel lahtine, talle meeldib praegu füüsika, aga see võib muutuda.

Dávid Puskás (18) Ungarist võitis oma tööga „3D-prinditud kuubaas“ Euroopa Kosmoseagentuuri eriauhinna, osalemise rahvusvahelisel kosmoseteemalisel konverentsil.  „Minu töö eesmärk on uurida, kui teostatav ja vastupidav oleks Kuu pinnal asuv 3D-prinditud asula sealsetes karmides oludes ja väljapakutud mõtteid praktikas rakendada. Pärast täpse Kuu pinnase simulatsiooni loomist mõõtsin betooni füüsikalisi omadusi, et kuubaasi struktuur projekteerida. Lõpuks projekteerisin uuendusliku betooni printimise otsaku ning ehitasin Kuu-printeri ja printisin välja vähendatud proportsioonidega kuubaasi maketi,“ tutvustas Dávid oma tööd. „Inimkond laiendab oma territooriumi kosmoses, me käime Kuul ja Marsil. Selle printeri ehitasin ma neli aastat tagasi, ja mulle meeldib astronoomia. Projekt oli ühenduslüli selle kahe vahel. Konkursipäevad olid rasked ja pikad, sest ma pidin siin printeri uuesti üles ehitama, seda ei saanud lennukiga transportida. Aga ma olen rahul ja õnnelik, et kõik hästi läks.“

Madli Leikop