Tüvirakkude teadlikkuse päev: kuhu oleme uuringutega jõudnud?

10. oktoober 2025

Hiire blastotsüst koos sinna süstitud embrüonaalseter tüvirakkudega_SK

Iga oktoobrikuu teisel kolmapäeval, tänavu 8. oktoobril, tähistavad ülikoolid rahvusvaheliselt tüvirakkude teadlikkuse päeva. Päeva eesmärk on tuua tähelepanu tüvirakkude uurimise olulisusele ja nende potentsiaalile tänapäeva meditsiinis.

Ainus rakk, millel on võime meie kehas toota edasi kõiki teisi rakutüüpe, on inimese arengu esimeses etapis ehk munaraku viljastumise järel tekkiv tüvirakk. Selle tõttu on tüvirakust saanud inimestele asendamatu abiline olukordades, kus on vaja taastada mingil põhjusel hävinenud või vigase funktsiooniga rakke.

Näiteks on meditsiinis juba aastaid kasutuses vereloome tüvirakud, millega asendatakse haiguse või kemoteraapia tõttu hävinenud rakke või toetatakse organismi immuunsüsteemi haiguste vastu võitlemisel.

Lisaks varajases arengus leitavatele embrüonaalsetele tüvirakkudele on meie kõigi kehades olemas koespetsiifilised tüvirakud, mis vastutavad organite uuenemise ja taastamise eest kogu elu jooksul. Nii embrüonaalsete kui täiskasvanu tüvirakkude kasutamiseks erinevate haiguste raviks on rahvusvaheliselt praegu käimas ligi tuhat erineva faasi kliinilist uuringut.

Tüvirakkude uurimise ajaloost

Uuringud tänapäeval

Viimase paarikümne aastaga on tüvirakkude uuringud andnud teadlastele selgust, kuidas need rakud toimivad ning miks nad mõnikord hävivad. Need teadmised võimaldavad rakke hävinemise eest paremini kaitsta või vajadusel asendada. Näiteks on Parkinsoni haigus seotud närvirakkude hävimisega ja teatud diabeedi vormid insuliini tootvate rakkude hävimisega.

Üheks juba kasutusel olevaks näiteks hävinenud rakkude asendamisel on Euroopa Ravimiameti poolt heaks kiidetud ravim (Holoclar), milles kasutatakse patsendi enda sarvkesta tüvirakke, et taastada õnnetuse tagajärjel kahjustada saanud silma funktsioon.

Geeniteraapia patsiendi tüvirakkude abil. — Patsiendilt kogutakse vereloome tüvirakud, milles parandatakse rakkude vigane funktsioon kasutates CRISPR tehnoloogiat ja muudetud rakud siirdatakse patsiendile tagasi. (autor: ChatGPT 4o ja Tõnis Org)

Geeniteraapia tüvirakkude abil

Suuri edusamme on viimastel aastatel tehtud kaasasündinud teadaolevalt ühe geeni põhjustatud harvikhaiguste ravis, kombineerides tüvirakkude kasutamist genoomi modifitseerimisega näiteks CRISPR-Cas9 tehnoloogiat kasutades.

Nii on juba praegu võimalik vereloome tüvirakkude genoomset DNA-d muutes ravida selliseid kaasasündinud haigusi nagu sirprakuline aneemia ja beeta-talasseemia.

Abiline vähkkasvaja mõistmisel

Varajase embrüo kasv on väga sarnane vähkkasvaja omale – toimub kiire rakkude paljunemine ning rakud on diferentseerumata. Üsna varsti aga võtava organismi signaalmehhanismid rakkude sellise vohava kasvu kontrolli alla ning suunavad nad erinevate rakutüüpide väljaarenemisele.

Kui mõistame selliste signaalmehhanismide olemust, siis suudame neid kasutada rakkude kasvu piiramiseks ka hiljem – siis, kui mingil põhjusel tekivad vähkkasvajad.

Käesoleva ülevaate tüvirakkude uuringutest koostasid Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ja biotehnoloogia kaasprofessor Tõnis Org.

Tüvirakkude teadlikkuse päevast

Rahvusvahelise tüvirakkude teadlikkuse päeva algatas 2008. aastal California Regeneratiivse Meditsiini Instituut (CIRM – ingl California Institute for Regenerative Medicine), et tõsta avalikkuse teadlikust tüvirakkudega tehtavast teadustööst ja meditsiinilistest võimalustest.

Instituudi asutamises mängis olulist rolli tolleaegne California kuberner Arnold Schwarzenegger, kes tüviraku päeva 25. septembril 2008 ametlikult ka välja kuulutas. Ta toetas 2004. aastal vastu võetud ettepanekut (Proposition 71), millega eraldati lisaks instituudi loomisele 3 miljardit dollarit tüviraku-uuringute rahastamiseks.

Schwarzenegger nägi võimalust hoida Californias teadust ja innovatsiooni esirinnas olukorras, kus USA riigivalitsus piiras embrüonaalsete tüvirakkude uuringute rahastamist.

Teda ajendas uuringuid toetama ka soov leida ravi Alzheimeri tõvele, mille all kannatas tema äi Sargent Shriver. Alzheimeri ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste puhul usuvad teadlased, et just tüviraku-uuringud võivad tulevikus pakkuda uusi ravivõimalusi.

Allikas: NBC News, 19.10.2004. „Schwarzenegger backs stem cell measure“

Artikkel ilmus Tartu Ülikooli molekulaar- jarakubioloogia instituudi kodulehel.

Foto autor: Sulev Kuuse