Uudiseid Marsilt

Tartu Ülikooli muuseum toob huvilisteni kuni 31. oktoobrini näituse “Uudiseid Marsilt”. Tartu tähetorn on ikka püüdnud kajastada nii astronoomia ajalugu kui uuemaid uudiseid. 2020. aastal saadeti Marsi poole teele rida uurimisaparaate, mis sel aastal on üksteise järel kohale jõudnud ning saadavad Maale põnevaid uudiseid, on näitus saanud ka sellest inspiratsiooni. Maa ja Marss olid eelmisel aastal üksteise suhtes soodsas seisus, mistõttu pühendati ka näitus meie punakale naaberplaneedile.

Näitus “Uudiseid Marsilt” Tartu tähetorni aias annab ülevaate Marsi uurimise ajaloost – kuidas just Marsi liikumise uurimine viis Kepleri planeetide liikumise seaduspärasuste avastamiseni või kuidas inimeste peades tekkisid ja kadusid Marsi kanalid. Paljud ehk ei teagi, et Marsi nullmeridiaani, mida tänini selle planeedi kaardistamisel kasutatakse, pani paika just Tartu Tähetorni direktor J.H. Mädler juba 19. sajandi keskel. Tema nime kannab ka üks Marsi kraater.  Eesti astronoomi Ernst Öpiku nimeline kraater on aga Marsi kaaslasel Phobosel. Võibolla pole üldteada seegi, et juba 1973 sai üks kraater nime Valga ja 1979 teine kraater nime Rakke.

Tänaseks on selge, et Marsil on kunagi olnud elu andev vesi ja veekogud, kuid kindlaid märke mingil kujul seal praegu eksisteerivast elust pole leitud. Otsingud aga jätkuvad ja kõige uuemad uudised leiavad kindlasti kajastamist Tartu tähetorni astronoomialoengutes.

Vaata edasi Tartu Ülikooli tähetorni koduleheküljelt!