Uudishimu viis kaks noort Euroopa noorteadlaste konkursile: Marion ja Elea räägivad EUCYS-e kogemusest

26. oktoober 2026

Mis ühendab baktereid nakatavaid viirusi ja Kadrioru tänavataimi? Esmapilgul ehk mitte kuigi palju, kuid ometi viisid just need teemad kaks Eesti noort õpilasuurijat, Marion Lisette Kasela ja Elea Adele Helena Vihalema Euroopa Liidu noorteadlaste konkursile EUCYS.

Tänavu septembris Saksamaal Kielis toimunud 37. EUCYS tõi kokku ligikaudu 150 noort teadlast ligi 40 riigist. Marion pälvis õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme I preemia ja Eesti Teaduste Akadeemia eriauhinna. Elea sai gümnaasiumiastme III preemia, Kliimaministeeriumi eriauhinna ja Kultuuriministeeriumi tänukirja. Mõlemad valiti Eestit EUCYS-el esindama.

Marion pälvis noorteadlaste konkursil enda tööga eripreemiaks võimaluse osaleda novembris Berliinis toimuval teaduse tippkohtumisel „Falling Walls Science Summit“.

Teadusentusiastide kogemused näitavad, et uurimistöö võib viia palju kaugemale kui koolitund või labor. See annab võimaluse tutvustada oma ideid rahvusvahelisele žüriile, kohtuda teiste teadushuviliste noortega ja kasvatada enesekindlust.

Bakterite kaitsesüsteemidest linnalooduseni

Marion uuris, kuidas keskkonnabakter Pseudomonas putida kaitseb end bakteriofaagide ehk baktereid nakatavate viiruste eest. Selleks eraldas ta vee- ja mullaproovidest faage ning võrdles nende võimet nakatada erinevate kaitsesüsteemidega bakteritüvesid. Bakterite kaitsemehhanismide parem mõistmine võib tulevikus aidata kaitsta tööstuses kasutatavaid baktereid viirusnakkuste eest.

Teemani jõudis Marion soovist proovida päris laboritööd. Ta küsis oma bioloogiaõpetajalt, kas mõni Tartu Ülikooli teadlane võiks olla valmis gümnaasiumiõpilast juhendama. Nii jõudiski ta Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituuti. Huvi mikrobioloogia vastu oli tekkinud juba varem: põhikooli loovtöös uuris Marion koolis sageli kasutatavate pindade bakterirohkust.

Elea uurimisobjekt asus seevastu linnatänavatel. Tema töö „Tänavaruumi taimestiku liigiline mitmekesisus ja selle seos elanike hoiakutega Kadrioru Raua asumi näitel“ keskendus linnaloodusele ning sellele, kuidas kohalikud elanikud linna taimestikku suhtuvad.

Teadushuvilist paelusid keskkonnaprobleemid ning linnade elurikkus pakkus talle võimalust uurida neid küsimusi tuttavas keskkonnas. Töö käigus avastas Elea, et Eesti linnade bioloogilist mitmekesisust on seni võrdlemisi vähe käsitletud. See andis uurimusele tema jaoks suurema tähenduse: ta sai panustada teemasse, mille kohta on veel palju avastada, ning uurida korraga nii looduskeskkonda kui ka inimeste hoiakuid.

Marioni ja Elea tööd näitavad hästi, kui erinevalt võib teaduslik uudishimu alguse saada. Ühel juhul viib see mikroskoopilisse bakterite ja viiruste maailma, teisel juhul paneb märkama taimi, millest inimesed iga päev mööda kõnnivad.

Rahvusvahelisel konkursil said noored end proovile panna

Oma töö tutvustamine inglise keeles rahvusvahelisele žüriile võib tunduda hirmutav. Marioni sõnul kadus esialgne pinge aga kiiresti, sest žüriiliikmed, vabatahtlikud ja teised osalejad olid avatud ning sõbralikud. Töö tutvustamisest kujunes sageli vaba vestlus, kus ta sai küsimustele vastamise kõrval ka ise teiste kogemuste kohta uurida.

Marionile avaldas muljet konkursil käsitletud teemade mitmekesisus. Noorte uurimistööd ulatusid vähiuuringutest ja kosmiliste kauguste mõõtmisest kuni lõbusa nimega „Chicken McNuggeti probleemini“, mille taga peitub matemaatiline ülesanne.

EUCYS-el osalejad laval. Foto: Jan Konitzki

„Põnev oli mõelda, et olime kõik umbes sama vanad, aga igaüks oli jõudnud oma huvide kaudu millegi nii erinevani,“ meenutab Marion.

Samuti olid Elea jaoks konkursi suurimaks väärtuseks inimesed. Talle avaldas muljet, kui motiveeritud olid EUCYS-ele jõudnud noored ja kui suure vaimustusega nad oma teemadest rääkisid. Teiste osalejate pühendumus innustas teda ning andis võimaluse õppida inimestelt, kes olid süvenenud väga erinevatesse valdkondadesse.

Konkursil loodud tutvused ei olnud Elea jaoks ainult meeldiv osa üritusest. Need andsid võimaluse luua ka erialaseid sidemeid, vahetada kogemusi ja näha, milliseid küsimusi uurivad samaealised noored teistes riikides.

EUCYS kasvatas esinemisjulgust ja enesekindlust

Marionile oli EUCYS esimene võimalus tutvustada oma uurimistööd inglise keeles rahvusvahelises keskkonnas. Ta õppis selgitama keerulist teemat erineva taustaga inimestele ja vastama küsimustele, millele polnud varem mõelnud. Iga vestlusega muutus suhtlemine vabamaks ning uute inimestega oli lihtsam juttu alustada.

Elea toob samuti esile just esinemisoskuse arengut. Žürii ees seismine õpetas teda pingelises olukorras keskenduma ning oma tööd professionaalselt ja veenvalt tutvustama. Saadud tagasiside aitas tal hinnata oma tugevusi ja märgata oskusi, mida edaspidi veel arendada.

Mõlemad noored leidsid, et oma uurimistööst peab oskama rääkida erinevatel tasanditel. Valdkonda tundvale kuulajale tuleb põhjendada valikuid ning avada töö keerukamaid nüansse. Inimesele, kes puutub teemaga kokku esimest korda, tuleb aga uurimus lühidalt, arusaadavalt ja huvitavalt kokku võtta.

See oskus on tähtis nii rahvusvahelisel konkursil kui ka Õpilaste Teadusfestivalil, kus ühe stendi juurde võivad sattuda teadlane, õpilane, õpetaja või lihtsalt uudishimulik külastaja.

Ebaõnnestumised võivad sootuks jätta kustumatumad mälestused

Marioni eredamate mälestuste hulka kuulub võistluse esimesel õhtul toimunud ahelreaktsioonimasina ehitamine. Noored töötasid meeskondades ning kasutasid masina töölepanekuks muu hulgas fööne, mänguautosid ja mannekeenide kehaosi.

Kõik lahendused ei töötanud plaanipäraselt, kuid sellest polnud midagi. Ebaõnnestumiste üle sai ühiselt naerda ning täiuslikust tulemusest tähtsamaks osutus koostegemine.

„Sel hetkel mõtlesin, kuhu oma uurimistöö tegemine mind toonud oli,“ meenutab ta.

Elea kogemus kinnitas samuti, et EUCYS pole ainult uurimistööde mõõduvõtt. Sama olulised on uued tutvused, vestlused ja võimalus õppida teistelt noortelt. Konkursi jooksul tekkinud rahvusvaheline suhtlus andis talle kogemuse, mida tavapärane koolitöö pakkuda ei saa.

Julge küsida ja õpi oma tööst rääkima

Noortele, kes alles otsivad uurimistöö teemat, soovitab Marion eelkõige julgelt küsida. Töö alguses ei peagi lõplik plaan valmis olema. Kui teema päriselt huvitab ja on tahtmist sellesse süveneda, kujunevad täpsemad küsimused ning uurimisviisid töö käigus.

Elea soovitab aga pöörata erilist tähelepanu oma töö tutvustamisele. Uurimuse sisu tuleks osata selgitada nii põhjalikult ja argumenteeritult kui ka lühidalt ning lihtsalt. See aitab jõuda erinevate kuulajateni ja annab ka endale kindlama tunde.

Õpilaste Teadusfestivalil tasub hindamiste vahel oma stendi tagant välja tulla, teiste töödega tutvuda ja osalejatega rääkida. Just uued kohtumised ja vestlused võivad kujuneda kogu kogemuse kõige väärtuslikumaks osaks.

„Isegi kui rahvusvahelisel konkursil osalemine tundub alguses veidi hirmutav, tasub sellest võimalusest kinni haarata,“ julgustab Marion.

Uudishimu viib eri suundadesse

Praegu õpib Marion Tartu Ülikoolis arstiteadust ning soovib tulevikus arstiõpingute või töö kõrval jätkata ka teadusega. Kuigi tema senine uurimus keskendus mikrobioloogiale, näeb ta meditsiinis palju uusi küsimusi, millesse põhjalikumalt süveneda.

EUCYS-el pälvis Marion eripreemia, mis annab talle võimaluse osaleda Berliinis toimuval Falling Walls Science Summitil. Seal saab ta kuulata ettekandeid teaduse päevakajalistel teemadel ja luua uusi rahvusvahelisi tutvusi.

Elea õpib Pariisis Paris 1 Panthéon-Sorbonne’i ülikoolis õigusteadust ja majandust. Teda huvitavad rahvusvaheline õigus, inimõigused ning üleilmsed ühiskondlikud protsessid. Tulevikus soovib ta leida valdkonna, kus need huvid kohtuvad ja kus ta saab panustada oluliste rahvusvaheliste küsimuste lahendamisse.

Kuigi Marion ja Elea liiguvad nüüd eri õppe- ja teadussuundades, ühendab neid oskus märgata küsimusi, mis väärivad põhjalikumat uurimist.

Sinu uurimistöö võib olla järgmine, mis avab ukse teadusmaailma

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss avab ukse laia teadusmaailma. Konkursist saavad osa võtta 13–20-aastased õpilased enda praktiliste või uurimistöödega. Tööde esitamise tähtaeg on 20. veebruaril, kuid konkurss kuulutatakse välja tuleva aasta alguses.

Konkursi teine voor leiab aset 21.–22. aprillil Õpilaste Teadusfestivalil Tartus Teaduskeskuses AHHAA. Seal tutvustavad parimate tööde autorid oma uurimistulemusi žüriile ja festivalikülastajatele.

Artikli kirjutas: Kadri Martin