Uurimistööd, mis võivad muuta maailma

torn

22.-26. septembrini Tallinnas toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste 29. konkurss (EUCYS 2017) jättis Eesti haridus- ja teadusellu oma jälje. Õpilased ja õpetajad said tutvuda kõrgetasemeliste uurimistöödega ning leiti kinnitust sellele, et kohustuslikust uurimistööst gümnaasiumi lõpus võib tõsise huvi ja asjatundliku juhendamise korral saada tähelepanuväärne teadustöö. Eesti teadusele konkurss otsekohe mõju muidugi ei avalda, ehkki mõnegi noore töö pani ahhetama ka paljunäinud teadlased. Noored said kinnitust oma huvile ja tulevikuplaanidele teha karjääri teaduses, võimaluse suhelda õpilastega mujalt maailmast, kes sarnast valdkonda uurivad.

Avatud konkursipäevad 24. ning 25. septembril oli Ülemiste linnakus sündmustekeskuses SpaceX tõeline teaduse ja teadmiste pidu. 148 õpilast 38 riigist, oma maa riiklike õpilaste teadustööde konkursside võitjad, esitlesid stendiettekannetena 89 uurimistööd ja -projekti inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika ning sotsiaalteaduste valdkondades. Noorte teadlaste vanus oli 14 kuni 20 eluaastat.

Väga heal tasemel õpilasteadusega tutvumise võimalust ei jäetud kasutamata. Töölehed näpus, nägi noori liikumas ühe stendi juurest teise juurde, küsiti üht ja teist ning mõnikord jäädi nõutukski, sest teemad olid vahel lihtsalt nii keerulised: „Dünaamiline magneetistumine erineva  struktuuriga pehmetes magnetilistes sulamites“, „Tsüsteiinkatepsiinide aktiivne sihtmärgistamine tsüstatin C-ga konjugeeritud liposoomidega“, „Spargli polüsahhariid pärsib selektiivselt müeloid-supressorrakke (MDSC) apoptoosi esilekutsumise teel“, „Muutlike tähtede otsimine avatud klastrites: uus algoritm ja rakendus“, „Suhtelise entroopia analüüsi kasutamine ajaloolise keelte lahknevuse dateerimiseks ja kvantifitseerimiseks“. Aga noored teadlased olid lahked selgitama, mis peitub keerulise pealkirja taga.

Eestit esindasid tänavuse õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad:  Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist ja Jasper August Tootsi Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Brita laht

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Anni Britta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jasper Tootsi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jasper August Tootsi (septembrist  TÜ geenitehnoloogia eriala I kursuse tudeng, uurimistöö teema: „Galaktoseemia skriining (sõeluuring) Beutler meetodiga“) sõnas, et oma tööd on ta pidanud kahe päeva jooksul tutvustama sadu kordi, aga selleks ta siin ju ongi. „Vastan hea meelega kõigile küsimustele. Žürii on minu juures juba käinud, ühte liiget veel ootan. Kogu konkurss, kõik need päevad on fantastiline elamus. Kõige tähtsam ongi uued tutvused, uued kontaktid, mida siit leian, need võivad mind tulevikus palju edasi aidata,“ sõnas ta.

Meditsiini, matemaatika, keemia, füüsika, informaatika, bioloogia teemade kõrval näisid  sotsiaalvaldkonna uurimistööd koheselt arusaadavad ja inimesi laiemalt puudutavad. Näiteks Sylvie-Anne Soares-Pereira, Sophie Klein ja Emily Cordier Luksemburgist uurisid värviliste riiete kandmise mõju koolitunnis. Millised värvid panevad meid koolitunnist rohkem osa võtma? Tüdrukute katserühmas oli 13 õpetajat ja 9 õpilast. Katserühm kandis kuu aega kindlaid värve ja seejärel tegid noored uurijad kuupäevade kaupa tabeli ja statistilise kokkuvõtte, missuguseid reaktsioone ja motivatsiooni erinevate värvide puhul märgati. Selgus, et õpetajate puhul olid punane, kollane, oranž, lilla, roosa, sinine, roheline positiivsed värvid: õpilased olid siis tunnis aktiivsemad ja tähelepanelikumad. Õpilaste jaoks olid hall ja must negatiivsed värvid, valge ja kollane positiivsed ja neutraalsed. „Üks ja sama värv võis olla vahel positiivse, vahel neutraalse, vahel isegi negatiivse mõjuga, nii et järeldusteni ei olnud kerge jõuda, aga andsime oma parima ja jätkame projekti veel,“ ütles Emily. Ideeni seda teemat uurida jõudsid nad hoopis geograafiatunnis, kus nad pidid ühte tööd esitlema, aga klassikaaslased ei pööranud selle eriti tähelepanu, vaid ajasid juttu. Siis tekkiski tüdrukutel mõte, et äkki saab värvidega õpilaste tähelepanu mõjutada. Tüdrukute endi lemmikvärvid sõltuvad natuke olukorrast – kui on soov olla usaldusväärne, siis roheline, kui on vaja teiste tähelepanu võita, siis punane ja kollane. Konkursipäevadega Tallinnas jäid Sylvie-Anne, Sophie ja Emily väga rahule. Ka nemad toonitasid, et kõige olulisem on uued tutvused, uued kontaktid ja uued teadmised, mida nad siit kaasa võtavad. „Siin on palju töid, mis võivad muuta maailma,“ kõlas nende kokkuvõte.

Konkursitöid hindas 19 liikmest koosnenud rahvusvaheline žürii. Eestist kuulus žüriisse matemaatikust arvutiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo. „Žüriis on väga erinevate valdkondade inimesed – toitumisteadlased, matemaatikud, füüsikud, insenerid, bioloogid, keemikud jpt. Kui tööd on konkursile laekunud, siis žürii esimees ja korraldustoimkonna liige jaotavad tööd temaatilistesse rühmadesse ning annavad igale žüriiliikmele teatud hulga töid lugeda. Valdavalt žüriiliikme enda tegevusvaldkonnast, aga alati antakse ka töid, mis on tema valdkonnast väljas. Seda selleks, et anda konkursi tasemest ning teemadest üldist pilti ja vajalik on ka n-ö kõrvalseisja vaatenurk. Loeme ja töötame uurimistööd läbi, ja kui tuleb võistluse aeg, siis käime ja räägime noortega, kuulame-küsime, kas ja kui hästi nad ise aru saavad, mida nad uurisid, mida nad sellest kõigest mõtlevad. Jutuajamise pikkus on kuskil 10– 30 minutit, aga on ka juhtunud õpilasi, kellega on jutt nii jooksma läinud, et läheb kauem. Seejärel on pikk žürii koosolek, mille jooksul paneme paika tööde järjestuse ja auhinnad,“ on Margus Niitsoo ühes varasemas intervjuus miks.ee-le selgitanud žürii tegutsemise põhimõtteid.

Lisaks konkursitöödega tutvumisele said huvilised SpaceX-is ka ise teadust teha: avatud oli teadussaate „Rakett 69“ tegevusala, ehitada sai miniroboteid ja automudeleid, ehitada kõrtest võimalikult kõrget torni, lahendada huvitavaid matemaatikaülesandeid ja palju muud.

Vaata eestikeelseid kokkuvõtteid kõikidest konkursil osalenud projketidest: https://eucys2017.eu/wp-content/uploads/2017/02/projektid-riikide-kaupa_EST.pdf

Madli Leikop

 

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid