Uuring: Noored huvituvad tehnoloogiast, kuid ei pea end piisavalt võimekaks

Eesti noortest peab MATIK ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstide valdkonda huvitavaks, kuid suurem huvi kaob sageli paraku juba 6.–7. klassis.
Startup Estonia tellimusel viisid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ja Eesti Uuringukeskus läbi laiaulatusliku uuringu “Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?” eesmärgiga aru saada, mis mõjutab noori süvendatult MATIK valdkonnast huvituma ja osalema ettevõtlikkust arendavates tegevustes, ning millist rolli mängivad huvi arengus formaalharidus, huviharidus ja iseõppimine. Uuringu raames viidi läbi intervjuud 13–19-aastaste õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja valdkonna asjatundjatega. Lisaks vastas veebiküsitlusele 600 13–19-aastast õpilast üle Eesti. 
Startup Estonia teadmusmahuka iduettevõtluse projektijuht Inga Kõue sõnas, et tulevikus näevad mitmed Eesti noored end tööl tehnoloogiavaldkonnas ja IT-s, kuna seal on head töövõimalused ja kõrged palgad, kuid insenerinduse valdkonnast mõeldakse paraku väga vähe.
Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog Madli Oras kommenteeris, et MATIK valdkonna juurde saaks tuua rohkem noori, kui koolis õpetataks neid aineid elulisemalt ja praktilisemalt. “Huvi MATIK valdkonna ja ettevõtluse vastu tekib noortel läbi proovimise, katsetamise ja avastamise, kuid tulemustest joonistub selgelt välja, et ilma toetuseta kaob see tihti 6.–7. klassis. Lisaks selgus, et noorte huvi pärsib ka lapsevanemate seas levinud arvamus, et tegemist on keeruliste aladega, mis ei sobi kõigile,” võttis Oras kokku.
Huvi jätkumise jaoks on noorel vaja jõukohaseid väljakutseid ja eduelamusi, samuti toetab huvi arengut huvipakkuva alaga tegelemine koos sõpradega, toetav sotsiaalne keskkond ning hea õpetaja või juhendaja olemasolu. Huvi puudumisel ja kadumisel mängivad rolli sõprade lahkumine huviringist, mängulisuse kadumine hariduses, paindlikkuse puudumine huvihariduses, väljakutsete puudumine või hoopis liiga rasked väljakutsed.
“Selgelt joonistub uuringu tulemustest välja see, et võtmetähendusega on tugi ümbritsevatelt inimestelt ja sotsiaalselt keskkonnalt – need loovad eeldused noore huvi arenguks. Huvihariduse kõrval levib üha enam iseseisev huvitegevus, kus noored õpivad eelkõige internetist, eeskätt YouTube’i abiga. Samas vajaksid noored ka iseõppimisel rohkem tuge, kus senisest suurem roll võiks olla nii koolil, juhendajatel kui ka praktikutel,” lisas Oras.

Loe uuringust ja tulemustest lähemalt SIIT

Uuringu raportid allalaadimiseks:
Täismahus raport (89 lk)
Lühiversioon (21 lk)

Kontakt: Inga Kõue, inga.koue@startupestonia.ee