Vastseliina linnust üles ehitamas

30. Sept 2022

linnus

Vastseliina piiskopilinnuse digitaalne ülesehitamine oli Eesti Teadusagentuuri toetatud projekt, mille käigus valmis keskaegsest linnusest 3D rekonstruktsioon ja õppefilm, kus seletati kogu läbitud protsess lahti. Projekti viisid läbi kolm peamist osapoolt: arheoloog Ragnar Saage, droonilennutaja Silver Org ja 3D kunstnik Jaagup Metsalu, kes ühtlasi ka juhtis filmi tootmist. Kogu protsess nägi välja järgmine: esmalt dokumenteeriti olemasolevad varemed kasutades fotogramm-meetriat. See tähendas sadade piltide tegemist nii drooni kui peegelkaameraga. Seejärel töödeldi pildid Agisoft Metashape tarkvara abil 3D mudeliks (pilt 1: a). Olemasolev mudel müüride, tornide ja maastikuga sai rekonstruktsiooni tegemise aluseks. Algne hoovi tasapind pandi paika arheoloogilistelt kaevamistelt pärit info abil.

linnus
Vaade rekonstruktsioonile ja ülesjoonistus
varemetest aastast 1827. Joonistuse ajaks
kabeliga peatorni enam polnud.

 

Seejärel algas projekti kõige keerulisem osa, milleks oli olemasolevate müürijuppide peale linnuse mahumudeli tegemine (pilt 1: b). Sellega pandi paika seinade asukoht, müüride paksus, korruste arv, käiguteed ja laskeavade asukohad ning suurused. Kuna Vastseliina kohta on tänu 16. sajandi lõpu kirjeldustele teada palju detaile linnuse ehituse kohta, siis sai siinkohad arvesse võetud kogu olemasolev teave. Me lähtusime Kaur Alttoa koostatud linnuse põhiplaanist, mis erines mitmes aspektis varasemate uurijate tulemustest ja rekonstruktsioonidest. Kellel on huvi Vastseliina linnuse kujunemisloo vastu, siis soovitan lugeda Alttoa 1978. aasta artiklit[1].

Kui mahumudel oli valmis, siis tuli hakata linnust “kaunistama”, mis seisnes juba üksikasjalikumate müüride, aknaavade, piirete ja muude detailide tegemises (pilt 1: c). Eeskujuks võeti teised Eesti, Baltimaade ja Põhja-Poola linnused, mis keskajal olid kas Saksa ordu alad või nende kindlusarhitektuurist mõjutatud. Tuleb kindlasti välja öelda, et rekonstruktsioon on mitmeski mõttes selle loojate fantaasia. Küll, aga võeti arvesse kogu olemasolevat teavet ja üksikuid pildilisi allikaid. Rekonstruktsiooni siluett on sarnane 19. sajandi joonistusega Vastseliina linnusest, mis oli meile üheks kinnituseks, et oleme õigel teel.

Projektil on selge tulevikuperspektiiv ehk Vastseliina oleks suurepärane muistis, kus katsetada liitreaalsusrakendust. See seisneks rekonstrueeritud 3D mudeli kuvamises läbi nutiseadme oma õiges asukohas. Seeläbi saaks linnuse külastajad laadida alla rakenduse ja avastada linnust tema hiilgeajal praegusel maastikul. See vajab aga eraldi arendusprojekti, mille jaoks rahastuse taotlemine jääb 2023. aastasse. Uude projekti kaasataks kindlasti ka Vastseliina muuseum, kes saaks külastajaid selles osas aidata.

Projektil oli väga positiivne tagasiside ja inimesi selgelt huvitavad taolised ettevõtmised, mis loovad paremaid mineviku kujutamise viise. Pikemalt sai vesteldud KUKU raadio saates “Kukkuv Õun” rekonstrueerimise teaduslikust taustast, samas kui Digitunni saates rääkisime Jaagup Metsaluga mudeli ülesehituse tehnilistest aspektidest. Video rekonstrueerimise kohta võeti publiku poolt väga hästi vastu ja nii mõnedki inimesed on küsinud „millal valmib Viljandi ordulinnuse (või mõne muu muistise) rekonstruktsioon“. Nüüd on selleks praktiline kogemus olemas ja huvitatud osapooled võivad meiega ühendust võtta.

Autor: Ragnar Saage, Tartu Ülikooli arheoloogia teadur
Avaldatud: 30.09.2022

 


[1] Alttoa, K. 1978. Vastseliina piiskopilinnus. – Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt, 2. Tallinn, 284–305.

 

Vaata veel: