Juba 20. korda toimunud geoloogia sügiskool “Geoloogia siis ja praegu” rullis sel korral lahti geoloogias praegu toimuvad arenguid

06. detsember 2024

Geoloogia sügiskool toob juba alates 2005. aastast kokku igas vanuses ja taustaga Eesti geolooge. 11.-13. oktoobril kogunesid Eesti geoloogid Taevaskojas, et tähistada geoloogia 20. sügiskooli toimumist teemal „Geoloogia siis ja praegu“. Geoloogia sügiskool hoiab elus traditsiooni, millega arendatakse tudengite, teadlaste ning spetsialistide omavahelist koostööd geoteadustes. Samuti on see omamoodi foorumiks uute ideede jagamisel ja annab võimaluse tudengitel esineda tulevaste kolleegide ees oma teadustööga.

Geoloogia sügiskool on viimased 19 aastat olnud ürituseks, mis toob kokku geolooge ja geoloogiahuvilisi erinevatest kõrgkoolidest, riigiasutustest ja ettevõtetest. Kuigi aastate jooksul on vahetunud nii korraldusmeeskond, läbivad teemad ja ka sügiskooli toimumiskoht, on alles jäänud kõige olulisem eesmärk – nooremate ja vanemate põlvkondade erialane sidumine ning maailmapildi ühine avardamine.

Nagu ütleb ka sügiskooli pealkiri, siis seekordsed ettekanded vaatasid minevikku, sest käsitleti geoloogiat enne ja pärast esimesest sügiskooli. Samuti räägiti interdistsiplinaarse koostöö tähtsusest tänapäeva maailmas ning teistest geoteadustega seotud valdkondadest. Nii leidsid oma tee ajakavasse juba kord sügiskoolis käsitletud teemad – tuumaenergia, stratigraafia, sood, Läänemere rannajoone muutused, geoloogiliste andmete säilitamine ja fosforiidi uuringud. Kuigi enamik ettekannetest olid teaduslikud, siis leidus ka vahvaid ettekandeid, näiteks esimese õhtu programmis vesteldi geoloogide jaoks väga olulisest osast õpingute ajal ehk välipraktikumidest. Eduard Pukkonen tegi esitluse kaua aega tagasi toimunud Kamtšatka praktikumi kohta ning Richard Pihel tutvustas tänapäevaseid geoloogia välipraktikume nii Eestis, Jordaanias kui ka Hispaanias.

Richard Pihel tutvustamas Hispaania välipraktikumi. Foto: Maileen Muttik

Lisaks on sügiskoolil alati olnud üldhariv ja silmaringi avardav eesmärk, käsitledes teemasid, mis võivad ootamatult seostuda geoloogia ja geoloogidega. Nii leidsid sügiskooli tee teemad nagu teaduse populariseerimine, riigikaitse ja julgeolek, maakasutus ning arheometallurgia. Olavi Tammemäe tegi sügiskoolis ettekande riigikaitse, rohepöörde ja energeetika kohta, mis pani kuulajaid mõtlema nendele teemadele hoopis teise nurga alt ja leidma nende ühisosa. Samuti oli viimasel päeval põnev ettekanne arheoloogia magistrandilt Kristo Oksalt. Geoloogial ja arheoloogial on palju ühist ning saime sellele veelkord kinnitust läbi ettekande, mis tutvustas Eesti sooraua kasutamist kohalikus rauatootmises.

Kristo Oksa ettekanne sooraua ajaloost ja kasutamisest. Foto: Maileen Muttik

Võib öelda, et tihtipeale on sügiskoolides inimeste jaoks kõige põnevamad just need ettekanded, mis panevad mõtlema sellele, kui palju kasu geoloogiast on väljaspool selle klassikalisi piire.

Kuna sügiskool toimus Taevaskojas, siis ei saanud me hoida geolooge terve aja tubastes tingimustes. Loomulikult tuli jalutada läbi Suure ja Väikese Taevaskoja liivakivipaljandi juurest, rüübata vett Emalättest ja kontrollida, kas Salakuulaja kivi on endiselt oma koha peal. Selleks, et jalutuskäik soojal sügisõhtul oleks sisutihedam, oli korraldajatel välja mõeldud teadusorienteerumise rada. Igas punktis pidid osalejad lahendama mitmekesiseid ülesandeid – ühes määrati jõe voolukiirust, teises viidi kokku proov tema asukohaga või tehti lõimiseanalüüsi makaronidega. Kohustuslikus korras sai meelde tuletatud ka “Viimsest reliikviast” tuttavad kaadrid, mis on filmitud just Taevaskojas. Orienteerumisrada oli nii seatud, et mitmed punktid olid võttekohtades ja üheskoos vaatasime õhtu lõpetuseks enne võitja väljakuulutamist üle ka vastavad klipid.

Geoloogiliste mõistatuste lahendamine teadusorienteerumisel. Foto: Heleriin Peterson

Juubeliaasta väärikaks tähistamiseks viisid sügiskooli tudengitest korraldajad kohalikes Põlvamaa koolides läbi teemakohast haridusprogrammi. Selleks arendati eelnevalt olemasolevaid ja loodi uusi, interaktiivseid ja kaasahaaravaid loenguid ja töötubasid, et tutvustada nooremale põlvkonnale geoloogia põnevat ja praktilist maailma. Samuti andis see olulise panuse maateaduste populariseerimisele – kuna geoloogia jääb sageli põhi- ja keskkoolis geograafia või teiste loodusteaduse varju, siis aitavad külalistunnid õpilastel paremini mõista geoloogia olemust ja väärtust, tekitades sellega suuremat huvi just geoloogia vastu ja andes neile parema ettekujutuse geoloogiast ja maateadustest.

Külalistund Põlvas. Foto: Martin Aava

Külalistundide teemad, mille vahel õpetajad said valida, olid mitmekesised. Kokku said tudengid anda loenguid lausa 11 erineval teemal! Räägiti nii Eesti mullast, erosoonist, jääajast, pinnavormidest ja nende kujunemisest, Päikesesüsteemist, maavaradest ning fossiilidest. Kui külastati nooremaid klasse, siis keskenduti pigem interaktiivsetele ja lõbusatele töötubadele. Näiteks käidi Kääpa kooli kuuenda klassi õpilastega õues, et võtta mullaproove, mida hiljem õppeklassis analüüsiti. Viluste kooli kõige nooremad, 1-3 klassi õpilased aga said peale lühikest fossiilide vaatamist igaüks endale savist fossiile meisterdada. Vanemate klasside puhul keskenduti rohkem loengute osale ja teooriale. Näiteks Põlva gümnaasiumis anti loeng maavarade kohta, kus tutvustati Eestis leiduvaid väärtuslikke ressursse ning nende kasutusvõimalusi.

Hindame kõrgelt õpetajate suutlikkust leida tiheda õppetöö vahelt võimalus teha plaaniväliseid tunde. See on meie võimalus geoloogidena midagi kogukonnale tagasi anda.

Geoloogia sügiskool ei ole igapäevane üritus – see on platvorm, kus põimuvad teadmised, kogemused ja kirg geoloogia vastu. Kokkusaamine Taevaskojas näitas taas, kui oluline on ühendada eri põlvkondi, valdkondi ja ideid, et hoida geoloogia teadus edasi liikumas. Geoloogia pole lihtsalt eriala, vaid elustiil. Mente et malleo!

Artikli autor: Ökoloogia ja maateaduste instituut