Jörg Miikael Tiit – kas tema on järgmine eestlasest maailmameister?

Jörgi tunnen ma sellest ajast, kui me mõlemad veel palju nooremad olime ja mudelirajal tihti koos trenni tegime. Raadiomudelitega tegelemise pisik on meid mõlemaid nakatanud, kuid temal on õnnestunud praeguseks sellele hobile end palju rohkem pühendada. Astrofüüsika ja kvantmehaanika õpingud King’s College’s käivad käsikäes mainekatel mudelivõistlustel osalemisega ja StepCharge nimelise start-up’i käivitamisega. Ta on vist kõige noorem inimene, keda olen intervjueerida võtnud.

Õpingutega välismaale

Londonis asuv King’s College on üks kõrgemalt hinnatud õppeasutusi maailmas. Jörgi asus sinna õppima astrofüüsika ja kvantmehaanika erialale. See otsus tuleneb usust, et füüsika on üks parimaid vahendeid selleks, et üldse mõtlema õppida.

„See eriala on minu jaoks kõige tugevam võimalik vundament, mida ma võin koolist saada. Ma olen väga kirglik just kosmoseteaduse ja kõige maavälise osas. Selles valdkonnas ei ole otseses mõttes ühtegi piiri. Seni kuni me pole leidnud, et universumil oleks ots või äär, ei ole ka astrofüüsikal otsa ega äärt.“

“Ma olen väga kirglik just kosmoseteaduse ja kõige maavälise osas. Selles valdkonnas ei ole otseses mõttes ühtegi piiri.”

Koolipäevad on väga pikad ning iganädalaselt tuleb esitada umbes 40 lehekülge kodutöid. Ilmselt ei ole sealt saadav päris tavaline bakalaureuse kraad, millega Eestis harjunud oleme. Sellesse kooli ei saanud kandideeridagi, kui mõni eksamitulemus oli alla 85 punkti. Lisaks headele õpitulemustele tuli esitada motivatsioonikiri ehk kirjeldada, mida suudab sisseastuja lisaks heale õpivõimekusele pakkuda. Jörg kirjutas sisse enda võidusõidupisiku ja selle, mida tal on teadusmaailmale, mitte ainult iseendale, pakkuda.

„Ei ole mõtet endal uksi kinni panna sellega, et koolis ei viitsita tööd teha. See, et teha keskkoolis ära nõutud asjad headele tulemustele, ei ole tegelikult meeletult aeganõudev, vaadates seda suures perspektiivis. Hiljem seda korvata on raskem. Lisaks sellele tuleks teha midagi, mida sa naudid, teha seda järjepidevalt ja suhtuda sellesse kirglikult. Kui inimesed näevad, et sa tunned rõõmu sellest, mida sa teed, siis võivad seda väärtustada ka need, kes ise sellest midagi ei jaga.“

Hea uudis akude maailmale

StepCharge on liitiumakude laadimise algoritm, mis võimaldab akudest 30% rohkem välja võtta. Õigesti laadides hoitakse vana kasutatud aku võimekus uue aku väärilisena ja sellega aku eluiga oluliselt pikeneb.

„Idee sellist asja teha tuli raadiomudelitega võidusõitmisest. Meil tekkis olukord, kus me ei tahtnud suuremaid ja raskemaid akusid kasutada ja pidime sõiduaega muudmoodi juurde saama. Me katsetasime laadimisalgoritme ja üks neist töötas ootamatult hästi. Nii palju kui mina tean, siis keegi samat tehnoloogiat ei kasuta.“

Laboris katsetamise järel on selge, et Jörgi avastus on toimiv lahendus ja mitte statistiline anomaalia. Ta on loonud selle jaoks start-up’i, milles toimetab koos oma endise õpetajaga Prantsuse Lütseumist.

„Sellel lahendusel on olemas leiutise tase ehk see on patendi vääriline. Meil on vaja paar punkti veel ära lahendada enne kui oma laheduse valideerime ja patendi esitame.“

Selline võime oma leid kohe ettevõtlusmaailmasse lülitada tuleneb Jörgi hinnangul suuresti tema kasvukeskkonnast. Lisaks sellele, et tema isa on väga tehnilise taustaga, toimetab ema finantssektoris finantseerimise ja majanduse alal.

„Vanemad on õnneks mind igale poole kaasa vedanud ja noorest peast on mulle väga palju huvitavaid asju külge jäänud. Vanemaks saades olen seda kõike üritanud enda jaoks tööle panna. Lisaks vanematele toetas minu praegust ellusuhtumist Prantsuse Lütseum, kus ma õppisin. Humanitaarained on seal niikuinii tugevad, aga reaalainete õpetajad on seal samuti tohutult heal tasemel.“

Nädalavahetused on täidetud võiduajamisega

Kui keegi ei saa veel aru, mis raadioautomudelismist jutt käib, siis tegu on väga konkurentsirohke ja kiire tehnikaspordiga, kus võistlevad erinevad tehasetiimid ja nende palgatud kutselised sõitjad. Ka Jörg on jõudnud tasemele, kus ta saab võimalused tehnikat testida ja võidu sõita selliselt, et talle meelistegevuse eest ka palka makstakse.

„Mudelism ja võidusõitmine on väga hea võimalus, et panna midagi tehnilist otse praktikasse. Vahetu vastukajaga platvorm, millelt näha, kuidas miski töötab. Kui teha neid asju hästi, võib saavutada ka tulemusi. Üle maailma võistlemine ja reisimine andis rajaaega ja hindamatud võistluskogemust. Nüüd aga oleme valinud konkreetse hulga võistluseid, kus me sõidame.“

Selleks, et mõnel tippvõistlusel hästi esineda ja tulemus tagada, on vaja laduda tugev vundament ja seda annab põhjalik testiperiood. Ülikoolis on ta pikemateks nädalavahetusteks endal reeded vabaks küsinud. Jörg tõesti naudib seda, mis käib kaasas arendustöö ja testimisega, kuid see pole samal pulgal võistlemisega.

„Ma olen meeletult võistlushimuline inimene, kes tahab konkreetseid karikaid ja tiitleid. Ilma üheta poleks teist ja praegu põlevad õnneks mõlemad leegid suurelt.“

Mis tähendus võib olla ühel koolil inimese elus

Lõpetuseks jääb Jörgi mõte pidama Prantsuse Lütseumile, kus ta algastmetest saadik võrsus. Sealt saadud kogemus on näidanud, kuidas tõeliselt hea reaalteaduste õpetamine ühe inimese elu suunata võib. See on viinud teda järelduseni, et füüsika õpetamine on meeletult tänuväärne ja võib-olla ei oska me seda ühiskonnana päriselt hinnata viisil, mida see väärib.

„Füüsika tundub iseenesest tüütu, kuna tuleb mõelda ja asjadest aru saada. See on vastik ja paha, kuid peaga töö tegemine ongi keeruline! See, mis lõpuks väärtuslik on, pole teadmine, miks õun kukkus Newtonile vastu pead või miks ISS püsib orbiidil, vaid see, et sa hakkad ka lihtsaid asju mitu korda tähenduslikumana nägema. Kui noor kohtub õpetajaga, kes tõesti kaifib seda, mida ta teeb, siis see on üks parimaid asju, mida ta koolis kogeda võib.“

 

Tekst: Jonas Nahkor
Fotod: Jörg Miikael Tiit, päisefoto: Markus Spiske on Unsplash
Avaldatud: 28.02.2020