Mida uurivad Euroopa noored?

22.–26. septembrini 2017 toimus Tallinnas Euroopa Liidu noorte teadlaste 29. konkurss (EUCYS 2017), kus õpilased ja õpetajad said tutvuda kõrgetasemeliste uurimistöödega ning leiti kinnitust sellele, et kohustuslikust uurimistööst gümnaasiumi lõpus võib tõsise huvi ja asjatundliku juhendamise korral saada tähelepanuväärne teadustöö. Sellel leheküljel toome teieni konkursil osalenutega tehtud intervjuud, milles noored selgitavad, miks nad just niisuguse teema kasuks otsustasid. Leidmaks sulle huvipakkuvaid teemasid oleme tööd jaganud valdkondadeks.

ARVUTITEADUS

• Lõuna-Korea noormees arendab silmakontrollimise rakendust

Diabeetiline retinopaatia ehk silma võrkkesta kahjustus on esimest tüüpi suhkruhaigete pimedaksjäämise peamine põhjus. Pikaajaline suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikeseid veresooni, mistõttu nägemine halveneb ja võib täielikult kaduda. 16-aastane Lõuna-Korea noormees Sungjun Han uuris võimalust klassifitseerida nii diabeetilist retinopaatiat kui silma tagaosa turset ehk makulaarset ödeemi automaatselt pilditöötluse abil. Loe edasi siit:

• Austria noormehed tegid kiivrile löögitugevust mõõtva anduri

Ameerika jalgpall on üks sellistest kontaktspordialadest, kus on palju kokkupõrkeid, mis võivad mängijatele pea- ja kaelatraumasid põhjustada. Väikesest Ybbsi linnast pärit austerlased Gregor Widhalm ja Andreas Fußthaler töötasid oma informaatika valdkonna uurimistöö käigus välja kiivrimooduli HeadStat, mis kontrollib mängu ajal, kas löök oli nii tugev, et vajab viivitamatut sekkumist. Loe edasi siit:

• Leedukas arendas koduse abimehe taastumiseks

18-aastane leedukas Adomas Paulauskas Panevėžysest lõi virtuaalreaalsusmängu, mida saab kasutada taastusraviks ükskõik kus, kasvõi enda elutoas. Idee tuli sellest, et kümme aastat tagasi, teise klassi õpilane olles, vajas ta ise taastusravi, aga talle ei meeldinud seal üldse käia. Paulauskas lisas, et veidi hiljem sai temast suur videomängude huviline ja seepärast tundus uurimistöö teema valimise juures loogiline ühendada oma mälestused hobiga. „Tahtsin teha midagi, mis oleks ühiskonnale ja inimestele kasulik,“ märkis ta ja tõi näiteks, et kui rehabilitatsioonikeskus on teisel pool linna, siis pole vigastusest või operatsioonist taastuval inimesel seal sugugi hea käia, või et kui on parajasti külm talv, siis on inimesel oht jääl libiseda ja end uuesti vigastada. Loe edasi siit:

BIOLOOGIA

• Grusiinitarid leidsid kasutuse viinamarjaseemnetele

Gruusia abituriendid Teona Chokheli ja Nestan Jobashvili otsustasid leida kasutust oma kodukoha, Kahhethi piirkonna kõige tavalisema põllukultuuri – viinamarjade – ülejäägile ehk viinamarjaseemnetele. Tüdrukute eesmärgiks oli toota viinamarjaseemnetest ja etanoolist biodiislit ning see neil ka õnnestus. Loe edasi siit:

• Slovakid katsetasid looduslikke hambavalgendajaid

Prešovi linnast pärit slovakid Lukáš Marcin ja Adriána Pazdičová lõpetavad gümnaasiumi järgmisel kevadel, kuid tänu tehtud uurimistööle on nad kindlad nendes erialades, mis nende jaoks õiged on. Marcinile on see meditsiiniteadus, Pazdičovále stomatoloogia ja suuhügieen. „Minu jaoks oli uurimistöö kogemus väga silmiavav. Mind valdas suur äratundmine, sest sain selle teema kohta õppides aru, et just sellega soovingi tegeleda,“ rääkis Pazdičová. Loe edasi siit:

• Türklased uurisid võimalikku looduslikku vähiravimit

Tuntud kuurortlinnast Antalyast pärit türklased Özge Ceren Apali ja Mehmet Can Dursun soovisid uurida vähiravi odavamaid ja looduslikemaid võimalusi, mille kõrvalmõjud ei oleks nii laastavad kui keemiravil. Dursun märkis, et nad soovisid uurida midagi oma riigist kättesaadavat ja nii valisidki nad uurimisobjektiks teiste haiguste ravis kasutatava kadakaõli, mida tehakse kadakast, mis kasvab Vahemere idaosas – Kreeka kirdeosas, Bulgaaria lõunaosas, Türgis, Liibanonis ja Süürias – kuni Kaukase mäestikuni. Loe edasi siit:

• Hispaanlased uurisid äädikakärbse südant

 Kas teadsite, et harilik äädikakärbes on üks kasulikumaid selgrootuid mudelorganisme inimese südame hariliku ja patoloogilise füsioloogia uurimisel? Seda põhjusel, et äädikakärbse vastsetel on seljapoolne õõnessoon, millel on kolm paari suudmeklappe ja üks südamesisene aordiklapp. Kui südametöö geneetika kohta teatakse. Loe edasi siit:

FÜÜSIKA

• Lapsepõlvemälestus kannustas hiinlannat energiatõhususe otsingule

Hiinlanna Sijia Zhong veetis lapsepõlve maal ja mängis seal palju vihmausside ja putukatega. Tema jaoks oli väga huvitav, et vihmaussid olid limased. Hiljem koolis füüsikatunnis hõõrdumist õppides meenusid talle vanad tuttavad sõbrakesed. Loe edasi siit:

• Slovakk uuris magnetiliste sulamite läbilaskvust

19-aastane slovakk Miroslav Kurka uuris oma füüsikavaldkonna projektis dünaamilist magneetumist erineva struktuuriga pehmetes magnetilistes sulamites. Tema töö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Laue-Langevini Instituudi eripreemia ehk võimaluse veeta nädal Prantsusmaal Grenoble’is asuvas teaduskeskuses. Loe edasi siit:

• Bulgaaria noored otsisid muutlikke tähti

Bulgaarlased Teodor Dimitrov Aleksiev Sofiast ja Simona Lyubomirova Hristova Rusest õpivad praegu Amsterdami ülikoolis füüsikat, kuid kaks aastat tagasi alustasid nad oma uurimisprojektiga, mis andis neile võimaluse osaleda Euroopa noorte teadlaste konkursil. Noorte projekt kandis nime „Muutlike tähtede otsimine avatud klastrites: uus algoritm ja rakendus“. Loe edasi siit:

• Sakslased leidsid veejoas mustri

16-aastased sakslased Arne Jakob Geipel, Matthias Paul Grützner ja Julian Egbert tegid endi sõnul uurimistööks üsna suvalise valiku ja otsustasid selgitada ühte regulaarset nähtust, mida polnud varem eriti uuritud – mis juhtub, kui veejuga tabab krobelist pinda. Loe edasi siit:

• Küprose tüdrukud uurisid ilma

15-16-aastased Katerina Telamitsi, Anastasia Eliofotou ja Savvina Nikolaou Küproselt Limassolist uurisid oma füüsikavaldkonna projektis raadiosonde ning seda, kuidas nende abil saab prognoosida ilma ja uurida meteoroloogiliste parameetrite variatsioone troposfääris sõltuvalt kõrgusest merepinnast. „Inimesed püüavad ikka maailma mõista, et miks täpselt midagi toimub. Ja ilm pakub alati kõneainet ja ollakse huvitatud, et milline ilm homme tuleb,“ rääkis Telamitsi, miks nad otsustasid uurida meteoroloogide tööd. Loe edasi siit:

INSENEERIA

• Pikad järjekorrad inspireerisid Kanada noort olukorda parandama

Vaid 14-aastane Kanada noormees Danish Mahmood lõi kulutõhusa elutähtsate näitajate jälgimise süsteemi W.I.N.I.T.S. (Wireless Interconnected Non-Invasive Triage System*), mis aitab meditsiinitöötajatel kriitilises ja kiires olukorras patsientide tervisenäitajatel silma peal hoida. Loe edasi siit:

• Iisraellaste seade lihtsustab ja efektiivistab elustamist

Iisraeli linnast Kiryat Tiv’on pärit noormehed Nitai Edelberg ja Ohad Rave valmistasid oma uurimistöö tulemusena elustamise abivahendi CPR Bridge. Nende soov on viia vahend masstootmisesse, et see saaks kõikjal inimestele kättesaadav olla ja aitaks nii elusid päästa. Loe edasi siit:

• Belglaste päästemadu kiirendaks päästjate tööd

Umbes pool aastat tagasi vaatasid belglased Hayteme Ziani, Younes Zahouane ja Hamza Blaada vaatasid telekast uudiseid ja nägid, et päästjad ei leidnud pärast maavärinat rusude alt ohvreid piisavalt kiiresti üles. See olukord pani nad mõtlema võimalikele lahendustele ja nii sündis nende päästemao prototüüp. Loe edasi siit:

• Ukrainlanna arendab paljude rakendusvõimalustega robotit

17-aastane ukrainlanna Yana Zhabura uuris oma insenerivaldkonna uurimistöös kolme jalaga roboti tehnilise võimekuse parandamise võimalusi ja valmistas täiustatud roboti prototüübi. Tema projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil teise koha preemia ehk 5000 eurot ja Stockholmi rahvusvahelise noorte teadusseminari (Stokcholm International Youth Science Seminar) eripreemia koos kutsega osaleda Nobeli preemia tseremoonial. Loe edasi siit:

• Leedukas arendas rakenduse mesilaste jälgimiseks

18-aastane leedukas Matas Aliuškevičius uuris helisid, mis paljastavad mesilasperede taruelu saladusi. Tema inseneriteaduse valdkonna projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Euroopa toidu- ja joogitööstuse eripreemia, millega kaasneb 2000 eurot. Loe edasi siit:

• Ungarlase kaldesensor on kasulik nii purjetajatele kui arstidele

Ungarlane Áron Molnár on ambitsioonikas noormees, kes unistab oma elektrotehnikaga tegelevast idufirmast. Euroopa noorte teadlaste konkursil osales ta oma uudse ülitäpse kaldesensori projektiga, mis pälvis Intel ISEF 2018 eripreemia ehk osaluse Pittsburgis Ameerika Ühendriikides toimuval noorte teadlaste messil. Loe edasi siit:

• Saksa noormees ehitas keskkonnasõbralikuma lennukimootori

Lennukid ja kogu lennunduse valdkond on Saarimaa liidumaalt Lebachi linnast pärit 18-aastase sakslase Philipp Sinnewe elus tähtsat rolli mänginud juba lapsepõlvest peale, kui isa õpetas talle mudellennukite ehitamist. Pikaajaline huvi ei ole noormehel kindlasti mööda külgi maha jooksnud, sest tema inseneriteaduse valdkonna energiatõhusama lennukimootori projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Salvetti Foundationi eripreemia 2000 eurot. Loe edasi siit:

KEEMIA

• Lätlanna otsib toorglütseroolile kasutusvõimalusi

Riiast pärit lätlanna Rebeka Anna Lipina uuris oma keemiavaldkonna projektis biodiisli tootmise kõrvalsaaduse toorglütserooli üht kasutusvõimalust ehk arylidene Meldrum hapet ja sellele omaseid reaktsioone. Loe edasi siit:

• Hiinlanna valmistas süsihappegaasi siduvaid vedelikke

18-aastane hiinlanna Songrui Zhao uuris püridiinil põhinevate ioonsete vedelike sünteesi, et saavutada võimalikult head süsihappegaasi (CO2) siduvust. Tema keemiavaldkonna projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil EuChMs (European Chemical Sciences) eripreemia 2000 eurot. Loe edasi siit:

• Hispaanlannad uurisid metallühenditega vee puhastamise võimalusi

Laura García Villagrasa ja Isabel Hartgring otsisid oma keemia-teemalise projektiga ideaalset kokteili vee saastest puhastamiseks. Täpsemalt uurisid nad raua ja nikli ühendi fotokatalüütilist efektiivsust orgaaniliste ainete lagundamisel. Loe edasi siit:

• Saksa noormehed kõigutavad keemia alustalasid

Fehlingi lahust kasutati kunagi diabeedi tuvastamiseks, tänapäeval on see tihe külaline keemiatunnis, kus õpetajad saavad selle abil illustreerida redoksreaktsioone. Tübingenist pärit sakslased Johannes Nicolas Waller (18) ja Philipp Nikolas Kessler (17) märkasid aga seda, et kaks erinevat suhkrut – fruktoos ja glükoos reageerisid erineva kiirusega. Loe edasi siit:

KESKKOND

• Taani tüdrukud soovivad haruldast vaalaliiki helireostuse eest kaitsta

Inimtegevuse põhjustatud helireostus ookeanides on kasvav ja tõsine probleem, mis ohustab mereloomi. 14-aastased Taani tüdrukud Ayumi Rie Mayer ja Olivia Linnea Rygaard-Hjalsted uurisid oma keskkonna valdkonna projektis „Sound PoliSea“ müra mõju Biskaia lõunavaalale (Eubalaena glacialis). Loe edasi siit:

• Veeauruga spiraal kasvatab mullata tulevikutaimi

Keskkooli viimase klassi õpilased Elia Gambarin, Marco Battisti ja Alessandro Gaburro elavad Mantova linnas Põhja-Itaalias ja on juba kolm aastat tegelenud aeropoonikaga ehk toitva veeauru jõul toimiva taimekasvatusega. Gaburro sõnul võib nende välja töötatud prototüüp edasi arendamisel aidata paari tänapäeva põllumajanduses suure probleemi – saaste, haritava maa vähesus ja veepuuduse – vastu. Loe edasi siit:

• Iisraellane valmistas kärbsevastsete abiga biodiislit

18-aastane Gal Levy elab väikeses Kerem Maharali külas Iisraelis. Nii tema perekonnas kui külas on talunikke, kel tekib põlluharimisest palju orgaanilisi jäätmeid, mida on väga kallis ära vedada. Kui aga orgaanilised jäätmed lihtsalt maa alla matta, nagu seda palju tehakse, saastab see õhku, vett ja pinnast. Loe edasi siit:

• Britid leidsid lindude lemmikvärvi

George Rabin ja Edward James Thurlow on vaid 15-aastased noormehed Suurbritanniast Somersetist, kuid kuna nad pälvisid oma täiesti iseseisvalt algatatud uurimistööga BBC (Briti Rahvusringhäälingu) loodusprogrammi tähelepanu, siis teavad neid vähemalt neli miljonit kaasmaalast. Paljud Ühendkuningriigi linnuvaatlejad võtsid noortega ka ühendust, et abiks olla. Loe edasi siit:

• Portugali kolmik katsetas seenetõrjeks vetikat

Portugallased Gabriel Silva Silva (17), Eduardo Teixeira Rocha Nogueira (18) ja Francisca Santos Martins (18) Portost asusid võitlusesse Phytophthora cinnamomi-nimelise seenega, mis ei reageeri ühelegi kaubanduses kättesaadavale seenetõrjevahendile ja kuulub maailma saja kõige kahjulikuma taimepatogeeni hulka. Loe edasi siit:

• Prantslased arendasid õhukvaliteeti hindava seadme

Orléansist pärit prantslased Benoit Simon Pâques, Louis Marie Godron ja Pierre Nicolas Boulanger olid šokeeritud, kui said teada, et õhusaaste põhjustab maailmas kaks miljonit enneaegset surma aastas. Inimtegevuse käigus tekkivad ja atmosfääris levivad tahked osakesed on need õhusaaste komponendid, mis põhjustavad suurt hulka haiguseid ja vähendavad inimeste eeldatavat eluiga. Noormeeste keskkonna valdkonna projekti eesmärgiks oli arendada välja soodsa hinnaga kaasaskantav seade, et linnade saastet täpselt ja kolmemõõtmeliselt kaardistada. Loe edasi siit:

• Poolakas uuris miljoneid aastaid tagasi elanud mereloomi

18-aastane poolakas Kamil Humański Szczecini linnast uuris oma keskkonnavaldkonna töös kesk-ordoviitsiumi – vara-siluri ajastu okasnahksete taksonoomilist mitmekesisust Siljansringeni kraatris Rootsis. Tema projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil teise preemia ehk 5000 eurot ja Stockholmi rahvusvahelise noorte teadusseminari (Stokcholm International Youth Science Seminar) eripreemia koos kutsega osaleda Nobeli preemia tseremoonial. Loe edasi siit:

MATEMAATIKA

• Matemaatika aitab taanlasel keeli uurida

Neil päevil Londoni Ülikooli kolledžis filosoofiaõpinguid alustav 19-aastane taanlane Gustav Møller Grimberg lõpetas kevadel Kopenhaagenis Vibenshusi gümnaasiumi. Loe edasi siit:

• Voltimiskunst toetab matemaatikat

Sloveeniast Vipava oru piirkonnast Itaalia piiri lähistelt pärit Tjaš Božič, Miha Torkar ja Sara Maraž osalesid Euroopa noorte teadlaste konkursil matemaatika valdkonna tööga „Matemaatiline origami: võrdkülgse kolmnurga matemaatiline uurimine paberi voltimise abil“. Loe edasi siit:

• Matemaatika saab kriisiolukordades aidata

Helsingi koolipoiss Barry Philip Owiti seisis kaks aastat tagasi silmitsi tavapärase küsimusega – millest siis ikkagi uurimistööd teha? Ta vaatas telekast uudiseid ja nägi kaadreid olukorrast Süüria välihaiglates. „Küsisin endalt, et kuidas saan oma matemaatikahuvi inimeste heaks ära kasutada,“ rääkis ta. Loe edasi siit:

• Bulgaarlane naudib puhast matemaatikat

Kujutate ette olukorda, et te jalutate lõpmatus pargis, mille teed moodustavad ruudulise võrgustiku, ja seal on jäätiseputka, aga selle juurde satute ainult ühe korra? Nii kirjeldas 17-aastane bulgaarlane Chavdar Tsvetanov Lalov oma uurimisobjekti ehk ennastvältivaid ekslemisi (inglise keeles: self-avoiding walks). Tema matemaatikavaldkonna uurimistöö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil kolmanda preemia ehk 3500 eurot ja  aupreemia ehk võimaluse osaleda 2018. aasta suvel kahenädalasel noorte teadlaste festivalil Londonis. Loe edasi siit:

• Austria poisid arendavad kõigile kättesaadavat tehisintellekti

Nii-öelda tehisintellekti võib tänu võimsate arvutite taskukohasemale hinnale leida tänapäeval varasemalt mõeldamatutes kohtades. 19-aastased austerlased Florian Cäser ja Michael Plainer on tänaseks 13 kuud tegelenud projektiga „Sigma – Kuidas arvutid õpivad?“ ja seadnud endale eesmärgiks levitada tehisintellekti nii, et see oleks kõigile kättesaadav ja mõistetav. Loe edasi siit:

• Tšehhi noormees otsib lihtsamaid viise keeruliste teoreemide tõestamiseks

18-aastane tšehhi noormees Alexandr Jankov Ostravast soovis oma matemaatikavaldkonna uurimistööga luua uue ja originaalse lahenduse Baseli ülesandele ehk kõikide positiivsete täisarvude ruutude pöördarvude summa leidmiseks. Tema projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Šveitsi rahvusvahelise talendifoorumi eripreemia ehk võimaluse foorumil osaleda. Loe edasi siit:

MATERJALITEADUS

• Luksemburglanna asus võitlusesse bakteritega

Kui maailma raputasid paar aastat tagasi uudised ebolapuhangust Lääne-Aafrikas, tekkis Luksemburgi Euroopa kooli õpilasel Camilla Hurstil huvi selle vastu, kuidas ja miks haigus nii ruttu levib. Sellega seoses otsustas ta hakata uurima millised bakterid leiduvad tema koolis, Luksemburgi Euroopa koolis. Loe edasi siit:

• Ungarlane ehitas betoonile 3D-printeri ja Kuule baasi

 Nii Rumeenia kui Ungari kodakonsusega 18-aastane Dávid Puskás ehitas 3D-printeri abil Kuu pinna maketi ja disainis sinna kuplikujulise baasi. Tema töö eesmärk oli uurida, kui teostatav ja vastupidav oleks Kuu pinnal asuv 3D-prinditud asula sealsetes karmides oludes, ning väljapakutud mõtteid praktikas rakendada. Loe edasi siit:

MEDITSIIN

• Kanadalanna uuris vähiravi parendamise võimalusi

Calgaryst Kanadast pärit 16-aastane Colette Benko kirjutas oma meditsiinivaldkonna uurimistöö sellest, kuidas oleks võimalik parandada neuroblastoomi ehk ebaküpsetest närvirakkudest tingitud lapseea vähi ravivõimalusi. Teema olulisust neiu jaoks on võimatu sõnadesse panna, sest kolm aastat tagasi sai ta ise neuroblastoomi diagnoosi. Loe edasi siit:

• Egiptlased uurisid mitme sihtmärgi kombineeritud ravi võimalusi

Ravimitööstus on palju aastaid olnud keskendunud kitsalt uute preparaatide loomisele, millel on varieeruv tõhusus ning millega kaasnevad kõrvaltoimed ja kulud. Haigused ja patogeenid arenevad aga looduses teatud spetsiifilistel viisidel ning noorte egiptlaste Seif Aser Rady ja Mohamed Mahmoudi sõnul peab ravimitööstus sellega arvestama. Oma meditsiini valdkonna projektis uurisid nad võimalust kasutada vähiravis kombineeritud sihtmärkravi. Loe edasi siit:

• Ameeriklanna töötas välja seadme süljest veresuhkru mõõtmiseks

17-aastane ameeriklanna Kendra Zhang Jerichost New Yorgist lõi oma uurimistöö käigus paberist mikroobse kütuseelemendi, mille abil saab jälgida glükoositaset süljes. Tema töö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Danone eripreemia. Loe edasi siit:

• Sloveenia noored arendasid vähiravi

Sloveenid Domen Kulovec (19), Uroš Prešern (20) ja Tristan Kovačič (20) uurisid oma meditsiinivaldkonna projektis vähiravi uudsemat tehnikat, mida nimetatakse suunatud ravimi kohaletoimetamiseks. Täpsemalt tegelesid nad tsüsteiinkatepsiinide aktiivse sihtmärgistamisega tsüstatiin C-ga konjugeeritud liposoomidega. Noormeeste töö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Euroopa komisjoni vastutusalasse kuuluva Joint Research Centre’i eripreemia ehk võimaluse veeta kaks päeva Itaalias Ispras asuvas teaduskeskuses. Loe edasi siit:

• Šveitslanna uuris väikeste RNA-molekulide imevõimet

19-aastane šveitslanna Nina Chiara Kathe uuris oma meditsiini valdkonna projektis väikeste mittekodeerivate RNAde võimet vaigistada ehk välja lülitada antibiootikumide suhtes vastupanuvõimelised geenid. Tema töö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi eripreemia, millega kaasneb võimalus veeta üks nädal Saksamaal Heidelbergis asuvas teaduskeskuses. Loe edasi siit:

SOTSIAALTEADUSED

• Unustatud vangide olukord andis šveitslasele huvi edasiseks eluks

20-aastane Šveitsi noormees Adam Jan Alexander Ohnesorge kirjutas oma uurimisprojekti Esimese maailmasõja tsiviilvangidest Korsikal. Sotsiaalteaduste valdkonna töö unustatud vangidest pälvis 2017. aasta Euroopa noorteadlaste konkursil esimese preemia ehk 7000 eurot ja aupreemia ehk võimaluse osaleda 2018. aasta suvel kahenädalasel noorte teadlaste festivalil Londonis. Loe siit edasi:

• Islandi neiu seadis küsimärgi alla laste õiguste kaitse

18-aastane Islandi tüdruk Herdis Agusta Linnet elab pealinna Reykjaviki äärelinnas ja käib keskkooli viimases klassis. Oma uurimistöö kirjutas ta rahvusvahelist kaitset otsivate laste õigustest. Põgenike ja nende eluoluga puutus ta kokku töörühmas Save the Children Iceland osaledes, kuid sügavam huvi just õiguste kaitse vastu sündis kord Rootsis koostöökogunemisel arutlusse sattunud teemast – ÜRO inimõiguste konventsiooni laste õigused ei pruugi alati võrdselt au sees olla. Loe edasi siit: